Liigu edasi põhisisu juurde

Võrokesed ja võro liikumine

1991–tänapäev
  • Kultuur
    Lähiaeg
  • Rahvaarv
    Umbes vahemikus 1 570 000–1 350 000. Linnastumine on suurenenud.
  • Keel
    Eesti keel oli riigikeel ja ühiskonna peamine suhtluskeel. Vähemuskeeltena kasutati saksa, vene ja rootsi keelt. Eesti kirjakeel kindlustus koolide ja meedia kaudu.
  • Kliima
    Kliima soojenemine on märgatav – talved on pehmemad ja vihmasemad, suved mõnikord kuumad ja põuased. Ebastabiilsemad ilmastikuolud.
  • Loodus
    Mets katab üle poole Eesti territooriumist. Looduskaitse on hästi arenenud ja põllumajandus intensiivistunud.
  • Loomad
    Püsivad suurulukid (karu, põder, hunt, ilves, metssiga) on arvukad ja osa neist vajab populatsioonijuhtimist.

Võrokeste ärkamisajaks sai 1980.-te lõpp ja 1990.-te algus, kui võro haritlaste eestvõttel sündis ühiskondlik liikumine võro keele päästmiseks. Oli ilmne, et viimane sadakond aastat pärast lõunaeesti kirjakeele asendamist ühtse eesti kirjakeelega oli mõjunud võro keelele hävitavalt. Eriti laastav oli olnud Nõukogude aeg. 

Võro haritlased (Kauksi Ülle, Enn Kasak, Kaido Kama, Kalle Eller, Marju Kõivupuu jt) ei tahtnud oma emakeele kadumisega leppida. Otsustati jätkata sajanditepikkust iseseisva lõunaeesti kirjakeele traditsiooni, taastades selle võro kirjakeelena. Üritati tuua võro keel tagasi haridusse ja mujale ühiskonnaellu. Selleks asutati seltse, näiteks Võro Selts VKKF. Algatati iga-aastaste võrokeelsete Kaika suveülikoolide traditsioon. Kord aastas hakkas ilmuma omakeelne kultuuri- ja kirjanduskalender "Võro-seto tähtraamat" ja laste võrokeelsete kirjatööde kogumik. Ilmus võrokeelne lugemik, senisest rohkem hakkas ilmuma võrokeelset ilukirjandust (Kauksi Ülle, Madis Kõiv, Jan Rahman, Jaan Kaplinski jt). Võro keel kõlas tollases Võru Raadios.

 

HUMMUGUPALVÕQ

Kauksi Ülle

 

No tere hummogust

om illos päiv

ja mina

tä hüäste müüdä taha saata

 

kõik ilo miä tä tuu

ma valmis vasta võtma

ja naaratõh sõs

nii pall'o ku vaia

vällä jagama

 

ma valmis

kõik aig ärq tundma

kuis süä ku

käsikivi rinnuh

hääd lõppõmalda

manoq jauhas

ni otsi vahtsit terri

ni valva

et kuŕast kaehtusõst

tä saisma ei jääq

 

hüä lämmi valgõ päiv

las tullaq

 

(Kauksi Ülle 2003. Käänüpäiv. Kauksi Ülle Mänedsment')

1995. aastal asutati riiklik Võro Instituut, mis jätkas võro liikumise alustatud tööd. Instituut kehtestas võro standardortograafia ja kirjakeele reeglid. Neile tuginedes antakse välja võrokeelseid õppematerjale, sõnaraamatuid, helikandjaid, laste- jm ilukirjandust ja teisi väljaandeid. Koostöös ülikoolide ja teiste asutustega uuritakse ja arendatakse võro keelt ja kultuuri,mh arendatakse võro keeletehnoloogiat ja digiressursse. Võro keelt õpetatakse Tartu ülikoolis ning pisut mõnedes Vana-Võromaa koolides ja lasteaededes. Kaks korda kuus ilmub võrokeelne ajaleht Uma Leht.

Võrokeelsele muusikale on toonud tuntust ansambel Ummamuudu, Eurovisioonil Eestit esindanud võrokeelne laul "Tii", Mari Kalkun ja võrokeelne laulupidu Uma Pido.

2023. aastal kogunes esmakordselt võrokeste demokraatlikult valitud esinduskogu Võrokeste kongress. Delegaadid Vana-Võromaa kihelkondadest deklareerisid, et võro keel on Eesti põline piirkonnakeel ja võrokesed põlisrahvas. Tõdeti, et vaatamata saavutatule on võrokeste keel, kultuur ja elukeskkond ohus. Võeti vastu otsused nende kaitseks ja valiti 11-liikmeline Võrokeste kongressi vanemate kogu. 

Uuri ja vaata lisaks

Brown, K. D., Iva, S., Koreinik, K. 2019. The Võro language in education in Estonia. Regional Dossiers series

Koreinik, K., Spiliopoulou Åkermark, S., Kühhirt, E., Sarhimaa, A.,Toivanen, R. 2013. The Võro language in Estonia: ELDIA Case-Specific Report. Mainz, Wien, Helsinki, Tartu, Mariehamn, Oulu, Maribor: Johannes Gutenberg-Universität

Võro Instituudi kodulehekülg

Võro-eesti-võro veebisõnastik. Võro Instituut

Võrokeste kongressi kodulehekülg

Süvene

Allas, T., Faster, M., Kabun, K. 2025. Võro keele õpiraamat. Keeleõpik. Võru Instituut.