Võrokeste ärkamisajaks sai 1980.-te lõpp ja 1990.-te algus, kui võro haritlaste eestvõttel sündis ühiskondlik liikumine võro keele päästmiseks. Oli ilmne, et viimane sadakond aastat pärast lõunaeesti kirjakeele asendamist ühtse eesti kirjakeelega oli mõjunud võro keelele hävitavalt. Eriti laastav oli olnud Nõukogude aeg.
Võro haritlased (Kauksi Ülle, Enn Kasak, Kaido Kama, Kalle Eller, Marju Kõivupuu jt) ei tahtnud oma emakeele kadumisega leppida. Otsustati jätkata sajanditepikkust iseseisva lõunaeesti kirjakeele traditsiooni, taastades selle võro kirjakeelena. Üritati tuua võro keel tagasi haridusse ja mujale ühiskonnaellu. Selleks asutati seltse, näiteks Võro Selts VKKF. Algatati iga-aastaste võrokeelsete Kaika suveülikoolide traditsioon. Kord aastas hakkas ilmuma omakeelne kultuuri- ja kirjanduskalender "Võro-seto tähtraamat" ja laste võrokeelsete kirjatööde kogumik. Ilmus võrokeelne lugemik, senisest rohkem hakkas ilmuma võrokeelset ilukirjandust (Kauksi Ülle, Madis Kõiv, Jan Rahman, Jaan Kaplinski jt). Võro keel kõlas tollases Võru Raadios.
HUMMUGUPALVÕQ
Kauksi Ülle
No tere hummogust
om illos päiv
ja mina
tä hüäste müüdä taha saata
kõik ilo miä tä tuu
ma valmis vasta võtma
ja naaratõh sõs
nii pall'o ku vaia
vällä jagama
ma valmis
kõik aig ärq tundma
kuis süä ku
käsikivi rinnuh
hääd lõppõmalda
manoq jauhas
ni otsi vahtsit terri
ni valva
et kuŕast kaehtusõst
tä saisma ei jääq
hüä lämmi valgõ päiv
las tullaq
(Kauksi Ülle 2003. Käänüpäiv. Kauksi Ülle Mänedsment')
1995. aastal asutati riiklik Võro Instituut, mis jätkas võro liikumise alustatud tööd. Instituut kehtestas võro standardortograafia ja kirjakeele reeglid. Neile tuginedes antakse välja võrokeelseid õppematerjale, sõnaraamatuid, helikandjaid, laste- jm ilukirjandust ja teisi väljaandeid. Koostöös ülikoolide ja teiste asutustega uuritakse ja arendatakse võro keelt ja kultuuri,mh arendatakse võro keeletehnoloogiat ja digiressursse. Võro keelt õpetatakse Tartu ülikoolis ning pisut mõnedes Vana-Võromaa koolides ja lasteaededes. Kaks korda kuus ilmub võrokeelne ajaleht Uma Leht.
Võrokeelsele muusikale on toonud tuntust ansambel Ummamuudu, Eurovisioonil Eestit esindanud võrokeelne laul "Tii", Mari Kalkun ja võrokeelne laulupidu Uma Pido.
2023. aastal kogunes esmakordselt võrokeste demokraatlikult valitud esinduskogu Võrokeste kongress. Delegaadid Vana-Võromaa kihelkondadest deklareerisid, et võro keel on Eesti põline piirkonnakeel ja võrokesed põlisrahvas. Tõdeti, et vaatamata saavutatule on võrokeste keel, kultuur ja elukeskkond ohus. Võeti vastu otsused nende kaitseks ja valiti 11-liikmeline Võrokeste kongressi vanemate kogu.
