Перейти к основному содержанию

V aastatuhande lõpus ja IV aastatuhande alguses eKr leidsid Euroopa metsavööndis aset rahvastikuränded, mis ei jätnud puutumata ka Eesti ala. Alguse sai kammkeraamika kultuur, mis oma suurimas ulatuses hõlmas tänapäevase Soome, veidi Põhja-Rootsist, Eesti, Läti, osa Leedust, Valgevenest ja Lääne-Venemaast. Mitmeid aastatuhandeid üksteisest kultuuriliselt erinenud aladel hakati valmistama sarnaseid savinõusid (jn 1) ning kivist ja luust tööriistu. Kujunesid laialdased kontaktvõrgustikud, mille läbi levisid piiratud loodusliku esinemisega merevaik, mitmed tulekivi erimid, metatuff ja põhjapoolsetel aladel ka vask toormaterjalide ja valmisesemetena kogu kultuuri areaalis (jn 2).  Eestis eristatakse kammkeraamika kultuuris  (3900–1750 eKr) kahte järku: tüüpiline ja hiline, piiriga umbes 3500 aastat eKr, mis senise suhteliselt ühtses kultuuriareaalis kujunesid taas piirkondlikud erijooned savinõude valmistamises, kivimikasutuses jne. Viimase pea tuhande aasta jooksul eksisteeris kammkeraamika kultuur kõrvuti teise – nöörkeraamika kultuuriga (2800–2000 eKr). 

Kammkeraamika kultuurile omase kammvajutuse mustriga poti rekonstruktsioon.
Joonis 1. Jägala Jõesuu I asulakohalt leitud kammkeraamilise poti rekonstruktsioon (nõu kõrgus u 40 cm). Foto Aivar Kriiska.
1 – Karjalast pärit musta värvi metatuffist talb, 2 – Läti või Leedu läänerannikult pärit pruunikas merevaigust auguga ripats Tamula I asulakohast, 3 – Venemaa Euroopa-osa keskaladelt pärit hele tulekivist nooleots Tamula I asulakohast, 4 - Karjalast pärit metatuffist auguga rõngasripats.
Joonis 2. Kammkeraamika kultuuri inimeste poolt Eestis kasutatud “eksootilistest” materjalidest esemed: 1 - Karjalast pärit metatuffist talb Nurmekülast, 2 - Läti või Leedu läänerannikult pärit merevaigust ripats Tamula I asulakohast, 3 - Venemaa Euroopa-osa keskaladelt pärit tulekivist nooleots Tamula I asulakohast, 4 - Karjalast pärit metatuffist rõngasripats. (PäMu 3 A 538 (Bo47), AI 3960:256, AI 3912: 3144, AI 3867:221). Fotod Aivar Kriiska.

Kammkeraamika kultuuri inimesed elasid enamasti siseveekogude kallastel või mererannas. Nende asulakohti, mille hulgas on nii lühiajaliste peatuspaikade ning jahi- ja kalastuslaagrite jäänuseid kui ka külaasemeid, on Eestist avatatud praeguseks ligi sada (jn 3). Elati maapealsetes, rannikualadel ka maapinda süvendatud põhjaosaga elamutes. Toitu hangiti kalastuse, küttimise ja korilusega, ainus koduloom oli koer. Kammkeraamika kultuuri matmiskombestik oli mitmekesine. Enamikele inimestele sai osaks matmine, millest ei ole tänini säilinud arheoloogiliselt tuvastatavaid jälgi. Osa surnutest sängitati aga siruli või kägaraasendis maahaudadesse elupaikadesse või nende lähedusse.  Eestist on välja kaevatud seni enam kui 30 kammkeraamika kultuuri indiviidi säilmed. Haudadest on leitud esemeid, mis olid asetatud surnukeha juurde või kinnitatud rõivaste külge. Hauapanustel nagu kogu matmisrituaalil oli tõenäoliselt muuhulgas usundiline tähendus, nagu ka  arvukatel luust, sarvest, merevaigust ja savist looma- ja inimfiguuridel. Sageli on luust ja merevaigust kujukesi leitud matmispaikadest koos loomahammastest ja -luudest ripatsitega. Savifiguuride tükid osutavad nende tahtlikule purustamisele – mingile usundilisele tegevusele – elamutes ja nende läheduses. Keskseks sotsiaalseks üksuseks oli kammkeraamikat valmistanud inimestel arvatavasti kogukond, mida sidus tõenäoliselt ühine territoorium ning sugulus või kujutletav sugulus. Eesti ala rahvastik oli toona aga võrdlemisi väike – 3900 aastal eKr võis see hinnanguliselt ulatuda maksimaalselt kuni 6000 ja 2000 aastal eKr kuni 10 000 inimeseni. 

Inimesed osalemas arheoloogilistel väljakaevamistel. Esiplaanil inimesed ja kiviaegne kaevand, tagaplaanil roheline mets ja autotee.
Joonis 3. Arheoloogilised väljakaevamised Jägala Jõesuu V kammkeraamika kultuuri asulakohal 2011. aastal. Foto Aivar Kriiska.
File path: /sites/default/files/uploads/2022-04/map.json

Read more

[dataset] Sikk, K., Kriiska, A., Johanson, K., Sander, K., Vindi, A, 2020. Estonian Stone Age settlement sites: a dataset. Zenodo data.

References

Гурина Н. Н. 1967. Из истории древних племен западных областей СССР (по материалам нарвской экспедиции). (Материалы и иссле дования по археологии СССР 144.) Наука, Ленинград.

Янитс Л. Ю. 1959. Поселения эпохи неолита и раннего металла в приустье р. Эмайыги (Эстонская ССР). Институт истории Академии наук Эстонской ССР, Таллин.

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.

Kriiska, A. 2004. Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. A. Kriiska, Tallinn.

Kriiska, A. 2015. Foreign materials and artefacts in the 4th and 3rd millennia BCE Estonian Comb Ware complex. – When Gods Spoke. Researches and Reflections on Religious Phenomena and Artefacts. Studia in honorem Tarmo Kulmar. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova, VI.). (Toim.) P. Espak, M. Läänemets & V. Sazonov. University of Tartu Press, 107–124.

Kriiska, A., Lang, V., Mäesalu, A., Tvauri, A. & Valk H. 2020. Eesti esiajalugu I. Eesti esiajalugu. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu.

Tõrv, M. 2016. Persistent Practices. A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis, 5.). University of Tartu Press, Tartu.

Categories: