Перейти к основному содержанию

Eesti taasiseseisvumisega hakkas pead tõstma mulgimeelsus (jn 1). 1990. aastal taasasutati Mulkide Selts, mille eesmärk on  tutvustada mulkide kultuuri, ajalugu, säilitada mulgi keelt, edendada Mulgimaa majandust. Taas hakkas ilmuma iga-aastane koguteos Mulkide Almanak, asutati ajaleht Mulke Sõna ja anti välja lugemik.  

Kaart Mulgimaast.
Joonis 1. Mulgimaa kihelkondade kaart.

Praeguse Mulgi Kultuuri Instituudi otsene eelkäija Mulgi Instituut asutati 1996. aastal. Instituudi eesmärk on Mulgimaa, mulgi keele, pärandi, identiteedi ja kultuuri hoidmine, arendamine ja tutvustamine. Selleks antakse välja mulgikeelset ajalehte Üitsainus Mulgimaa, õppematerjale, koolitatakse õpetajaid ja ametnikke, korraldatakse murderinge täiskasvanutele ja keelepesasid mudilastele. Mulkidel on olemas omakeelne aabits, laulik, sõnastik, lauamäng, saade Vikerraadios, murdekeelsed multifilmid; kord aastas ilmub mulgikeelne lasteajakiri Täheke. Traditsiooniks on saanud Mulgi pidu, Mulgi konverents, Mulgimaa laste pärimuspäev, mulgikeelsete laulude võistlus, Mulgimaa Uhkuse auhinna väljaandmine, Mulgi nädala ja Mulgimaa lipu päeva tähistamine (jn 2). 2013. aastast on mulkidel oma lipp. Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulkide Selts kuuluvad Eesti põliskeelte koostöökogusse. Mulkide tuntusele aitas kaasa Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja valimine soome-ugri kultuuripealinnaks 2021. 

Inimesed (mulgid) sinist värvi Mulgimaa lippudega.
Joonis 2. Mulkidel on ka oma lipp. Iga aasta 12. oktoobril tähistatakse Mulgimaa lipu päeva pidulikult Mustlas Mulgi Majaka liputorni juures koos Tarvastu gümnaasiumiga (foto: TaaVID Meedia).
Categories: