Перейти к основному содержанию

Läänemeresoome varajasse algkeelde tekkisid esimesed murdeerinevused juba enne 500 eKr; need erinevused suurenesid 500 eKr–200 pKr, seda ajajärku nimetatakse kesk-algläänemeresoome perioodiks. Esimesena eristus läänemeresoome keeleühtsusest sel ajal lõunaeesti hõimukeel. Järgmisena eristus liivi keel, seejärel põhjaeesti, vadja, (lääne)soome, karjala ja vepsa hõimukeel.

Läänemeresoome algkeelt kõneldi peamiselt Eesti ja Põhja-Läti aladel Väina (Daugava) jõest Soome laheni. Ranna-läänemeresoome keelt räägiti Balti ala põhjapoolsetel randadel, kus see lahknes edasi Soome lahe ja Liivi lahe läänemeresoome keeleks. Sisemaa läänemeresoome keelt kõneldi ranna-läänemeresoomest kagu ja ida pool, piirkonnas, mis vastab suuresti hilisemale lõunaeesti keelealale.

Muistsetest balti keeltest võeti laensõnu juba läänemeresoome varajasse algkeelde, nende tulek lõppes kesk-algläänemeresoome perioodil. Balti laenude tuleku ajal oli läänemeresoome algkeel veel suhteliselt ühtne. Seda näitab asjaolu, et balti laenud esinevad enamasti kõigis läänemeresoome keeltes.

Kesk-algläänemeresoome perioodil tugevnes Lääne- ja Põhja-Eesti aladel kontakt esigermaanlastega, kelle muinasgermaani keel mõjutas mitmete ranna-läänemeresoome keelerühma erijoonte kujunemist. Muinasgermaani keelest laenati näiteks kalandus- ja maaviljelussõnu (mõrd, noot, põld); teisenes ka ranna-läänemeresoome häälikusüsteem (näiteks kadusid afrikaadid: *pučki > putk). (Jn 1)

Sellest arengust jäid kõrvale lõunaeestlased ning osaliselt ka liivlased.

Läänemeresoome keelepuu mitmete erinevate harudega.
Joonis 1. Läänemeresoome keelepuu (Prillop jt 2020).

Read more

Kallio, P. 2012. The Prehistoric Germanic Loanword Strata in Finnic. – (Toim.) R. Grünthal; P. Kallio, A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, 266). Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki, 225–238.

Kallio, P. 2016. Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian. –  Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7/1, 39–65.

Junttila, S. 2016. Tiedon kumuloituminen ja trendit lainasanatutkimuksessa. Kantasuomen balttilaislainojen tutkimushistoria. Helsingin yliopisto, Helsinki.

References

Kallio, P. 2014. The Diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Toim.) J. Ahola, Frog; C. Tolley. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 155–170.

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. – Muinasaja teadus 28. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.

Prillop, K. & Pajusalu, K., Saar, E., Soosaar, S.-E., Viitso, T.-R. 2020. Eesti keele ajalugu. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.

Categories: