Liigu edasi põhisisu juurde

Läänemeresoome algkeele varane hargnemine

500 eKr - 200 pKr

Läänemeresoome varajasse algkeelde tekkisid esimesed murdeerinevused juba enne 500 eKr; need erinevused suurenesid 500 eKr – 200 pKr, seda ajajärku nimetatakse kesk-algläänemeresoome perioodiks. Esimesena eristus läänemeresoome keeleühtsusest sel ajal lõunaeesti hõimukeel. Järgmisena eristus liivi keel, seejärel põhjaeesti, vadja, (lääne)soome, karjala ja vepsa hõimukeel.

Läänemeresoome algkeelt kõneldi peamiselt Eesti ja Põhja-Läti aladel Väina (Daugava) jõest Soome laheni. Ranna-läänemeresoome keelt räägiti Balti ala põhjapoolsetel randadel, kus see lahknes edasi Soome lahe ja Liivi lahe läänemeresoome keeleks. Sisemaa läänemeresoome keelt kõneldi ranna-läänemeresoomest kagu ja ida pool, piirkonnas, mis vastab suuresti hilisemale lõunaeesti keelealale.

Muistsetest balti keeltest võeti laensõnu juba läänemeresoome varajasse algkeelde, nende tulek lõppes kesk-algläänemeresoome perioodil. Balti laenude tuleku ajal oli läänemeresoome algkeel veel suhteliselt ühtne. Seda näitab asjaolu, et balti laenud esinevad enamasti kõigis läänemeresoome keeltes.

Kesk-algläänemeresoome perioodil tugevnes Lääne- ja Põhja-Eesti aladel kontakt esigermaanlastega, kelle muinasgermaani keel mõjutas mitmete ranna-läänemeresoome keelerühma erijoonte kujunemist. Muinasgermaani keelest laenati näiteks kalandus- ja maaviljelussõnu (mõrd, noot, põld); teisenes ka ranna-läänemeresoome häälikusüsteem (näiteks kadusid afrikaadid: *pučki > putk).

Sellest arengust jäid kõrvale lõunaeestlased ning osaliselt ka liivlased.

Joonis 1. Läänemeresoome keelepuu (Prillop jt 2020)

Uuri ja vaata lisaks

Kallio, P. 2012. The Prehistoric Germanic Loanword Strata in Finnic. – (Toim) R. Grünthal; P. Kallio, A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, 266). Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, lk 225–238.

Kallio, P. 2014. The Diversification of Proto-Finnic. – (Toim) J. Ahola, Frog; C. Tolley, Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 155–170.

Kallio, P. 2016. Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7 (1), lk 39–65.

Junttila, S. 2016. Tiedon kumuloituminen ja trendit lainasanatutkimuksessa. Kantasuomen balttilaislainojen tutkimushistoria. Helsinki: Helsingin yliopisto.

Süvene

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus 28). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Prillop, K. & Pajusalu, K., Saar, E., Soosaar, S.-E., Viitso, T.-R. 2020. Eesti keele ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kategooriad: