Liigu edasi põhisisu juurde

Kukruse kalmistu

1150–1225
  • Kultuur
    Rauaaeg

2009. aastal toimus Kukruse külas Tallinn-Narva maantee lõigu ehitus, mille käigus tuli välja pronksist noatupp. See leid viis muistise eeluuringuni, mida viisid läbi Tõnno Jonuks ja Mari Tõrv. Arheoloogilised kaevamised kestsid detsembrist 2009 kuni jaanuarini 2010  mil leiti 12.‒13. sajandist pärit laiba- ja põletusmatustega kalmistu. 

Matuseid oli kokku umbes 50. Kalmistult tuli välja väike rühm nelja ebatavaliselt rikkaliku naisterahva (matused nr. I, VI, VII, XXII) ja kahe mehe (nr. V, IX) matused. Need paiknesid rühmas, kus kõik matused olid paigutatud peaga lääne poole erinedes teistest kalmistule maetutest. Kukrusele oli võrdväärselt maetud nii mehi kui naisi, on ka imikuid ning väikelapsi. Osteoloogiline analüüs näitab, et laste peamiseks terviseprobleemiks oli skorbuut ning täiskasvanutel esinesid eelkõige vanaduse ja füüsilise koormusega seotud tervisehädad. Enamike matuste juurde kuulusid isiklikud esemed: rõivaste metallosad, prossid, ehted, ehtekinnitused jms. Hauapanustena on kaasa pandud: savinõusid, nuge, vikateid, nõelu ning meestel ka relvi. 

Eraldi väljatoomist väärivad neljast hauast leitud linnumunad. Kahes rikkalike hauapanustega naise hauas olid need säilinud nii hästi, et sai määrata munade liigilise kuuluvuse. Need kuulusid kodukanadele. Kukruse VI matuse ehtedetailid on aga andnud rohkelt teavet 12.‒13. sajandi riietuse kohta.  

Loodusteaduslikud meetodid rikastavad meie pilti Kukruse inimeste toidulauast. Selleks, et uurida mineviku toitumist, saab vaadelda erinevaid loomaluid ning analüüsida inimluude keemilist koostist ja savinõudesse ladestunud molekule. Kõik, mida inimene oma elu ajal toiduks tarbib, jätab jälje tema kudedesse või esemetesse/materjali, mida ta söögi tegemiseks kasutab. Keemilist koostist saab täpsemalt uurida stabiilsete isotoopide ja lipiidianalüüside abil. Kukruse toidulaua kohta saab pottide ja inimluude analüüside abil öelda, et toidulaual olid olulisel kohal C3-taimed ning neist toitunud koduloomad ja ulukid; ka kalal on nende toidulaual oluline roll olnud. Tähelepanuväärne on, et meeste ja naiste toit oli erinev: Kukruse mehed on söönud rohkem kala ja segatoiduliste loomade liha ning naised just mäletsejate liha ning piimasaadusi.  

Kukruse kalmistu materjal pakub avastamisrõõmu veel pikaks ajaks. Kui Kukruse VI naise lugu on nähtav ka Eesti Rahva Muuseumis, siis IX mehe elulugu temale omases aeg-ruumis on võimalik näha esitatud videotest. 

Süvene

Jonuks, T., Best, D., Demarchi, B., Oras, E. 2017. Multi-method Analysis of Avian Eggs as Grave Goods: Revealing Symbolism in Conversion Period Burials at Kukruse, NE Estonia ‒ Environmental Archaeology 23/2, 1‒14.

Oras, E., Tõrv, M. 2020. Söömine ‒ ainus töö, mis toidab. ‒ Tutulus 2020. 

Kategooriad: