Kategooria: kalmed

2009. aastal toimus Kukruse külas Tallinn-Narva maantee lõigu ehitus, mille käigus tuli välja pronksist noatupp. See leid viis muistise eeluuringuni, mida viisid läbi Tõnno Jonuks ja Mari Tõrv.

Läänemeresoome etnogeneesi seisukohalt on üks võtmetähendusega muistiseliike varased tarandkalmed.

Hilisläänemeresoome keele ja kultuuritraditsiooni levik sai alguse meie ajaarvamise esimestel sajanditel Põhja-Eestist, kus eelnev arengutee oli viinud majanduse kasvule ja kultuuri õitsengule, aga kindlasti ka ülerahvastuse tekkele. Juba 1.–2.

Eesti, Soome ja Läti vanematele kivi(kirst)kalmetele on üldiselt tunnuslik laibamatmine, kuid põletusmatmise tava ulatub samuti üllatavalt kaugele. Nii pärinevad vanimad põletusmatused Soome nn hiiukeristes umbes 14.–12.

Millal täpselt algas kivikalmete (jn 1) (soome k hiidenkiukaat – hiiukerised) rajamine Soome rannikualadel, ei ole päris täpselt teada, kuid seni vanimad sealt leitud hauapanused kuuluvad Skandinaavia pronksiaja II perioodi (1500–1300 eKr).

Läänepoolse, s.o Skandinaavia, ja põhjapoolse Kesk-Euroopa suunalt lähtunud kultuuritraditsiooni levik praeguse Eesti, Soome ja Läti alal algas juba neoliitikumis ja jätkus varasel pronksiajal ning on arheoloogilises aineses tuvastatav üha sagenevate importesemetega (tulekivist pistodad, pronkski