Liigu edasi põhisisu juurde

Mõisted

A

Algkeel – aluskeel, millest arvatakse olevat lahknemise teel kujunenud sugulaskeelte rühm; läänemeresoome algkeele kohta ei ole otseseid tõendeid, see on võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritud keelekuju.

Argiregister – argiolukordades kasutatav keelevariant.

E

Eellaskomponent – osa kõnealuse inimrühma ehk populatsiooni genoomist, mis pärineb teatud minevikus elanud ja sellesse populatsiooni geneetiliselt panustanud populatsiooni genoomist.

Euroopa kütid-korilased – u 45 000 aastat tagasi Euroopasse jõudnud Aafrikast pärit anatoomiliselt moodsad inimesed, kes elatusid küttimisest-kalapüügist ja korilusest ning eristusid mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks kolmeks geneetiliselt eristuvaks grupiks (Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Ida-Euroopa).

F

Fonotaktika – foneemide ja foneemijärjendite järjestuse ja kombineerimise süsteem.

Formant (ehk topoformant) – kohanime sufiksisarnane liide, nt ’- vere’.

G

Genoom – organismi kogu pärilikkusaine (DNA) kogum, mille inimese puhul moodustavad 22 autosoomi, 2 sugukromosoomi (X ja Y) ja mitokondri rõngaskromosoom.

H

Hansa – kaupmeeste koondis ja linnade liit Põhja-Euroopas, eelkõige 13.–16. sajandil.

Hiiukeris – monumentaalsed kivikalmed, enamasti kivikirstu ja ringmüüri(de)ga, levinud pronksiajal Soome rannikualadel.

I

Isikunimede liigid – individuaalnimi (uuemad alaliigid: ristinimi, eesnimi), hüüdvorm, kollektiivnimi, lisanimi.

K

Kamberpõllud – enamasti nelinurksed peenardest ümbritsetud põllulapid, mis hulganisti koos moodustavad suuri põllustikke. Peale Loode- ja Põhja-Euroopa tuntakse pronksiaegseid kamberpõlde vaid Ranniku-Eestis.

Kasinustõotus – üks mungatõotustest, loobumine seksuaalelust ja abielust.

Katkubakter – Y. pestis; muhk-, kopsu- ja septilise katku tekitaja, mille peamised kandjad on närilised, kellelt see levib inimestele kirpude kaudu.

Keeleregister – kasutusest sõltuv keeleregister.

Kivikirstkalmed – maapinnale kividest rajatud kalmed, kus keskset kirstu või mitut kirstu ümbritseb üks või mitu kontsentrilist kiviringi. Kuuluvad pronksiaega ja rauaaja algusesse.

Kultuurkiht – inimtegevuse mõjul tekkinud kiht; kultuurikiht koos selles leiduvaga on arheoloogide peamine allikas mineviku uurimisel ja tõlgendamisel.

L

Lään – senjööri poolt vasallile kasutamiseks antud maavaldus koos seal elavate inimestega, mille eest vasall oli kohustatud truudusele senjööri ees ja viimast sõjamehena teenima

Läänemeresoome lõunarühma keeled – eesti (sh võro-seto), vadja ja liivi keel.

Läänimees – vasall.

Laevkalmed – kividest ehitatud laevakujulised kalmed, kuuluvad pronksaega, levinud peamiselt Ojamaa saarel, vähemal määral ka Läänemere idarannikul ning Eesti ja Soome saartel.

Laktoositaluvus – piimasuhkru laktoosi lagundamiseks vajaliku ensüümi laktaasi aktiivsuse säilimine pärast emapiimast võõrdumist, mis võimaldab täiskasvanueas piimatooteid tarbida.

Lohukivi – rändrahn, millesse on toksitud (enamasti) kumerapõhjalisi ümarlohke. Levinud laialdaselt kogu läänepoolses Euroopas ja mujalgi alates neoliitikumi perioodist.

M

Maagia – maagilistele tõekspidamistele on omane lähtumine teatavate üleloomulike jõudude või põhjuslike seoste olemasolust, mis ei ole küll leidnud teaduslikku tõestust, kuid mida kasutaja ise peab võimalikuks, samuti arusaamast, et neid jõude on võimalik teatavate manipulatsioonide abil enda kasuks rakendada.

Ministeriaal – mittevaba rüütel või kõrgem ametnik kõrgkeskajal, eriti Saksamaal. 13. sajandi jooksul sulandusid väikeaadliga.

O

Osteoloog – luu-uurija; arheoloog, kes töötab luudega, et teha kindlaks surnu pikkus, sugu, vanus, võimalikud vigastused ja haigused jms.

P

Phonetics – is the production of physical sounds of a language.

R

Rahvausund – mingi rahva või rahvusrühma pärimuslike uskumuste ning uskumuspõhiste hoiakute ja käitumisviiside kogum, mis avaldub nii rituaalides kui argieluliste sündmuste mõtestamisel.

Reservuaariefekt radiosüsinikudateeringutes – mõjutus, mis tuleneb asjaolust, et lubjarikkas keskkonnas elavad organismid (nt molluskid, kalad) omastavad põhja- või vooluveest fotosünteesis lahustunud geoloogilise vanusega süsinikku, mis võib dateerimiseks võetud proovi muuta tegelikust vanemaks. Dateerides savinõude kõrbekihti, võib viga tekkida juhul, kui nõudes hoiti või valmistati näiteks kala.

Reznesi tüüpi kääpad – mitme matmiskihiga ja arvukalt matuseid sisaldavad kõrged kääpad Väina alamjooksul, kuuluvad pronksiaega.

S

Saksa ordu – sõjaline rüütliordu, mis rajati 12. sajandi lõpul Palestiinas ja mille kõrgmeister asus 14.–16. sajandil Preisimaal. Alates 1237. aastast tegutses ordu ka Liivimaal, kus ta kujunes tugevaimaks sõjaliseks ja poliitiliseks jõuks.

Seima-Turbino kultuurideülene nähtus – arvukas rühm kvaliteetsed pronksesemeid (enamasti relvad ja tööriistad, vähem ehteid), mis on levinud suurel alal Lääne-Siberist Läänemereni, on dateeritud ajavahemikku 2150–1600 eKr ega seostu ühegi muu nn arheoloogilise kultuuriga Euraasias.

Skandinaavia pronksikultuur – lõunapoolses Skandinaavias ja nüüdse Põhja-Saksamaa alal ajavahemikus u 1800/1700–500 eKr levinud kultuur, mida iseloomustavad kvaliteetsed pronksesemed, monumentaalsed matmispaigad, arvukad asulakohad, kaljujoonised, põllusüsteemid jms.

Spiritism – 19. sajandil levinud usuvool, mis keskendus surnuhingedega suhtlemisele teatud meetodite (koputuslauad, tähestikuringid, meediumid) abil.

Stepivööndi rändrahvas – u 5000 aastat tagasi Euroopasse jõudnud Ida-Euroopa stepialadelt pärit rändkarjakasvatajad.

Substraat – on keeles säilinud leksikaalsete, fonoloogiliste ja grammatiliste tunnuste ja nähtuste kogum, mille allikaks on assimileerunud, varem sellel alal elanud, enamasti kultuuriliselt vähemarenenud ja väikesearvulisema rahva keel.

Sufiks – järelliide

Surnumaja – enamasti palkidest kas otse maa peale ehitatud või põhjaga maasse süvendatud katustatud hooned, kuhu kui viimsesse puhkepaika asetati surnud. Sellised nelinurksed surnumajad võivad maastikul asetseda kas üksikult või mitme kaupa koos.

T

Tapiola keraamika – Ida-Euroopa metsavöötme varase metalliaja keraamika, mis on oma nime saanud soome mütoloogiast tuntud metsajumala Tapio järgi (nimetus pärineb Hille Jaanussonilt). Jaguneb kaheks suureks rühmaks. Tapiola edelarühma keraamikas (Edela-Soome, Eesti ja põhjapoolne Läti kuni Väinani lõunas ning ida poole jäävad alad kuni Volga-Oka piirkonnani) on majapidamisnõud kas riibitud, tasandatud või tekstiilipressitud pindadega ning nõude kuju tavaliselt kas kaksikkooniline, kumeraõlgne või S-kujulise seinaprofiiliga. Tapiola kirderühma keraamika hõlmab tekstiilkeraamika rühmi Soome sisealadelt üle Loode-Venemaa kuni Volga keskjooksuni.

Tarand – nimetatakse maapealse ehitusega nelinurkset haudrajatist, mis on ümbritsetud kivimüüridega ning seest täidetud kivilasuga. Surnud – nii laiba- kui põletusmatused – on maetud (enamasti) müüride vahelisele alale ning kaetud kividega. Tarandid võivad paikneda kas üksikult (seda esineb harva) või kokku ehitatuna teiste taranditega. Tarandkalmed jagunevad kolme rühma: varased tarandkalmed (u 800/400 eKr – 100 pKr), tüüpilised tarandkalmed(u 100–400/500 pKr) ja üksiktarandkalmed (u 300–450).

Teise astme sugulane – sugulased, kes jagavad keskmiselt 25% oma DNA-st omavahel; nt onu/tädi ja õe-/vennapoeg või õe-/vennatütar, vanavanem ja lapselaps, poolõed/-vennad.

Tüpoloogia – keeleteaduses keele struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv keelte liigitamine.

V

Vakus – tavaliselt mitmest külast koosnev maksustuspiirkond keskaja ja varauusaja Eestis.

Vana DNA – bioarheoloogilisest materjalist (luu, hammas, hambakivi, karv, taimejäänus, koproliit, pärgament jne) eraldatud pärilikkusaine.

Vanaeesti keel – 1. aastatuhande 2. poolel ja 2. aastatuhande esimesel veerandil kõneldud põhjaeesti keel.

Varajased põlluharijad – u 8000 aastat tagasi Euroopasse jõudnud Lähis-Idast nn. viljaka poolkuu piirkonnast pärit põlluharijad.

Varane riipekeraamika – tänapäeva Kirde-Leedus, Kagu-Lätis ja Loode-Valgevenes varasel metalliajal levinud keraamika, mis koosnes valdavalt ämbrikujulistest (suu poole avarduvatest) majapidamisnõudest, mille pinnad on riibitud ja kus ornamenti peaaegu ei esine.