Mõisted

Aadlimartikkel – nimekiri suguvõsadest, keda loetakse mingis piirkonnas aadli hulka kuuluvaiks.

Algkeel – aluskeel, millest arvatakse olevat lahknemise teel kujunenud sugulaskeelte rühm; läänemeresoome algkeele kohta ei ole otseseid tõendeid, see on võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritud keelekuju.

Allkeel – keele suhteliselt iseseisev allsüsteem (nt oskuskeel, ilukirjanduskeel).

Argiregister – argiolukordades kasutatav keelevariant.

Digikultuur – digitaalselt ehk arvandmete kujul loodud või tagantjärele digiteeritud kultuur, mis levib digitaalseid kommunikatsioonikanaleid pidi ning leiab aset ja on tarbitud digitaalselt kujundatud keskkonnas.

Digitaalne folkloor – internetipärimus e. internetifolkloor - interneti rahvakultuur, internetikasutajate rahvalikkuse ilming, naljadest, meemidest jt digitaalse sisu žanridest moodustuv repertuaar.

Eellaskomponent – osa kõnealuse inimrühma ehk populatsiooni genoomist, mis pärineb teatud minevikus elanud ja sellesse populatsiooni geneetiliselt panustanud populatsiooni genoomist.

Etnolekt – kindla rahvusrühma poolt kasutatav keelekuju

Etnonüüm – mingis piirkonnas elava või teatud ühistunnustega piiritletud inimrühma nimetus.

Ettevõttenimi – majandusüksuse nimi või nimetus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Euroopa kütid-korilased – u 45 000 aastat tagasi Euroopasse jõudnud Aafrikast pärit anatoomiliselt moodsad inimesed, kes elatusid küttimisest-kalapüügist ja korilusest ning eristusid mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks kolmeks geneetiliselt eristuvaks grupiks (Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Ida-Euroopa).

Folkloori taaskasutamine – varasemast tuntud folkloorimotiivide või vormivahendite kasutamine uutes tähenduskontekstides.

Foneetika – keele häälikuline ehitus.

Fonotaktika – foneemide ja foneemijärjendite järjestuse ja kombineerimise süsteem.

Formant (ehk topoformant) – kohanime sufiksisarnane liide, nt ’- vere’.

Genoom – organismi kogu pärilikkusaine (DNA) kogum, mille inimese puhul moodustavad 22 autosoomi, 2 sugukromosoomi (X ja Y) ja mitokondri rõngaskromosoom.

Gild – usuline või ametialane korporatsioon

Glokaliseerumine – sõnadest globaliseerumine ja lokaliseerumine moodustatud kohversõna tõi kasutusele Ameerika sotsioloog Roland Robertson 1990. aastate lõpus ja see tähendab üleilmsete ja kohalike ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike nähtuste üheaegset esinemist.

Hall pass – kõnekeelne nimetus isikutunnistuse kohta, mida kasutavad kodakondsuseta resp. määratlemata kodakondsusega isikud.

Hansa – kaupmeeste koondis ja linnade liit Põhja-Euroopas, eelkõige 13.–16. sajandil.

Hiiukeris – monumentaalsed kivikalmed, enamasti kivikirstu ja ringmüüri(de)ga, levinud pronksiajal Soome rannikualadel.

Hõimukeel – oletatav ajalooline keelekuju, mida arvatakse olevat rääkinud mingi kindel muistne etniline rühm.

Hübriidsus – internetinähtustele omane eri liikide, vormide jne segamine ja hägustumine.

Hüüdnimi – igapäevases kõnes tarvitatav tabav, naljakas, tinglik või pilkenimi.

Ingerlased – omaaegse Ingerimaa elanike (st vadjalaste, isurite ja ingerisoomlaste) ühisnimetus, millest on saanud eeskätt ingerisoomlaste kui teistest arvukama rahvusrühma nimetus.

Isikunimede liigid – individuaalnimi (uuemad alaliigid: ristinimi, eesnimi), hüüdvorm, kollektiivnimi, lisanimi.

Isikunimede süntaks – läänemeresoomelik ja alamsaksapärane <> ladinapärane.

Isikunimemall – eri liiki nimede tüüpiline järjestus isiku täisnimes. Eesti isikunimemall praegu on eesnimi + perekonnanimi, nt Kristi Kask. Hispaania isikunimemall on eesnimi (eesnimed) + isa perekonnanimi + ema perekonnanimi, nt Jesús María Gonzalez López.

Internetimeem – internetis paljude kasutajate vahel jagatav humoorika sõnumiga tekstijupp, pilt, video vms, mis peegeldab ja kujundab üldiseid sotsiaalseid arusaamu ja suundumusi.

Intertekstuaalsus – teksti (nt kirjandus-, kunsti-, filmiteose) esinemine intertekstina, st teksti tähendustamine teis(t)e teksti(de) kaudu, mis on seotud nii autoripoolse laenamisega teistest tekstidest kui ka lugejapoolse viidatud tekste arvestava lugemisviisiga. Iga tekst on oma olemuselt intertekstuaalne, teistest tekstidest pärinevaid elemente sisaldav. (Termin pärineb Julia Kristevalt.)

Jüriöö ülestõus – ülestõus Põhja- ja Lääne-Eestis 1343-1345.

Kaasmaalaskond – organiseerunud rahvusvähemuse enesenimetus (vrd vene землячество), näiteks Ukraina Kaasmaalaskond Eestis MTÜ.

Kamberpõllud – enamasti nelinurksed peenardest ümbritsetud põllulapid, mis hulganisti koos moodustavad suuri põllustikke. Peale Loode- ja Põhja-Euroopa tuntakse pronksiaegseid kamberpõlde vaid Ranniku-Eestis.

Kameraalsed allikad – fiskaalsed ehk riigi finantsilistest huvidest lähtuvalt koostatud allikad.

Kasinustõotus – üks mungatõotustest, loobumine seksuaalelust ja abielust.

Katkubakter – Y. pestis; muhk-, kopsu- ja septilise katku tekitaja, mille peamised kandjad on närilised, kellelt see levib inimestele kirpude kaudu.

Keelekasutusvaldkonnad – teatud sotsiaalne keskkond, nt perekond, kõrgharidus, meedia, kus kasutatakse üht või mitut keelt

Keelekontakt – eri keeli kasutavate inimeste vahendatud (meedia) või otsekontakt, mis võib aset leida kas rände, sõjalise vallutuse, kultuurilise, poliitilise või majandusliku üleoleku tõttu kirjasõna ja hariduse leviku kaudu

Keelenorm – üldtarvitatav, soovitatav keelendi kuju

Keelenorm – üldtarvitatav, soovitatav keelendi kuju.

Keeleregister – kasutusest sõltuv keeleregister.

Keelesaar – keele põhialast eraldi asetsev piirkond, kus räägitakse vastavat keelt.

Keeleuuendus – keele struktuuri ja sõnavara teadlik uuendamine keeleteadlaste jt poolt.

Kirjakeele murdepõhi – koondnimetus kindla piirkonna murdejoontele, mis on mõjutanud kirjakeele kujunemist.

Kivikirstkalmed – maapinnale kividest rajatud kalmed, kus keskset kirstu või mitut kirstu ümbritseb üks või mitu kontsentrilist kiviringi. Kuuluvad pronksiaega ja rauaaja algusesse.

Kohanimeseadus – kohanimede määramist ja kasutamist reguleeriv õigusakt.

Kohort – samade tunnustega inimrühm, siin samal aastal sündinud inimesed.

Koljuindeks – pea pikkuse-laiuse indeks, pea laiuse suhe pea pikkusesse. Koljuindeks alla 76 tähendab pikapealisust (dolihhokefaalsust), üle 81 lühipealisust (brahhükefaalsus), vahepeale jäänuksid mesotsefaalid.

Koodivahetus – kahe või enama keele kasutamine ühe lausungi või keele piires

Kultuurautonoomia – rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks.

Kultuurkiht – inimtegevuse mõjul tekkinud kiht; kultuurikiht koos selles leiduvaga on arheoloogide peamine allikas mineviku uurimisel ja tõlgendamisel.

Lään – senjööri poolt vasallile kasutamiseks antud maavaldus koos seal elavate inimestega, mille eest vasall oli kohustatud truudusele senjööri ees ja viimast sõjamehena teenima

Lääne-Euroopa abiellumustüüp – abiellumistüüp, mida iseloomustab hiline abiellumisiga ja kõrge vallalisusmäär.

Läänemeresoome lõunarühma keeled – eesti (sh võro-seto), vadja ja liivi keel.

Läänimees – vasall.

Laevkalmed – kividest ehitatud laevakujulised kalmed, kuuluvad pronksaega, levinud peamiselt Ojamaa saarel, vähemal määral ka Läänemere idarannikul ning Eesti ja Soome saartel.

Laktoositaluvus – piimasuhkru laktoosi lagundamiseks vajaliku ensüümi laktaasi aktiivsuse säilimine pärast emapiimast võõrdumist, mis võimaldab täiskasvanueas piimatooteid tarbida.

Liidueestlane – enne II maailmasõda NSV Liidus elanud eestlased.

Linnakeel – mingi linna elanike ühine suhtluskeel, mis on tekkinud erineva murdetaustaga inimeste keelekasutuse sarnastumise tulemusel.

Lohukivi – rändrahn, millesse on toksitud (enamasti) kumerapõhjalisi ümarlohke. Levinud laialdaselt kogu läänepoolses Euroopas ja mujalgi alates neoliitikumi perioodist.

Maagia – maagilistele tõekspidamistele on omane lähtumine teatavate üleloomulike jõudude või põhjuslike seoste olemasolust, mis ei ole küll leidnud teaduslikku tõestust, kuid mida kasutaja ise peab võimalikuks, samuti arusaamast, et neid jõude on võimalik teatavate manipulatsioonide abil enda kasuks rakendada.

Maavabad – on maal elavad jõukad vabad talupojad, kes tasuks talu eest täitsid sõjalisi, kulleri- vms. kohustusi.

Ministeriaal – mittevaba rüütel või kõrgem ametnik kõrgkeskajal, eriti Saksamaal. 13. sajandi jooksul sulandusid väikeaadliga.

Murderühm – lähedaste murrete rühm, ajalooliselt võib vastata kunagisele hõimukeelele.

Murrak – väikse piirkonna omapärane keelekuju, eesti traditsioonilises murdejaotuses ühe kihelkonna murre.

Murrangueesti keel – 13.– 17. sajandini kõneldud eesti keel, milles toimus germaani, eriti alamsaksa keele mõjul hulk muutusi, mille tulemusel eesti keel eristus suuresti teistest läänemeresoome keeltest.

Murre – piirkondlik või sotsiaalne keelekuju, dialekt; piirkondlikku murret nimetatakse ka kohamurdeks; eesti traditsioonilises murdejaotuses jaotatakse murderühmad murreteks ja murded murrakuteks.

Muulane – sisserännanu, muust rahvusest inimene.

Optant – soovi kohaselt kodakondsuse valija, kodumaale tagasipöörduja.

Osaluskultuur – demokratiseerunud kultuur, kus inimestel on võimalus osaleda kultuuriloomise protsessis.

Oskuskeel – kindla eriala, nt teaduse, kunsti, tehnika oskusteavet edasi andev erialakeel

Oskuskeel – kindla eriala, nt teaduse, kunsti, tehnika oskusteavet edasi andev erialakeel

Osteoloog – luu-uurija; arheoloog, kes töötab luudega, et teha kindlaks surnu pikkus, sugu, vanus, võimalikud vigastused ja haigused jms.

Palvela (Palvemaja) – vanausuliste sakraalne koht.

Peamurre – peamine, ajalooliselt esmane murre, mis on võinud jaguneda omakorda murderühmadeks ja murreteks.

Põlisrahvastik – oma sünnimaal vähemalt kolmandat põlve elavad inimesed.

Põlvkondadevaheline keeleülekanne – toimub, kui üks põlvkond annab oma keele peamise kommunikatsioonivahendina üle järgmisele, nt vanemad lastele

Rahvausund – mingi rahva või rahvusrühma pärimuslike uskumuste ning uskumuspõhiste hoiakute ja käitumisviiside kogum, mis avaldub nii rituaalides kui argieluliste sündmuste mõtestamisel.

Rändekäive – sisse- ja väljarände summa, Eestist läbi käinud rahvahulk.

Rändesaldo – sisse- ja väljarände vahe, Eestisse elama jäänud sisserändajad.

Räpina klooster – (erakla, skeet) - vanausuliste asula 1710-1722.

Rass – rass kui kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad (ENE 6. köite järgi). Kaasaegne bioloogiateadus rassi mõistet pigem ei kasuta.

Reservuaariefekt radiosüsinikudateeringutes – mõjutus, mis tuleneb asjaolust, et lubjarikkas keskkonnas elavad organismid (nt molluskid, kalad) omastavad põhja- või vooluveest fotosünteesis lahustunud geoloogilise vanusega süsinikku, mis võib dateerimiseks võetud proovi muuta tegelikust vanemaks. Dateerides savinõude kõrbekihti, võib viga tekkida juhul, kui nõudes hoiti või valmistati näiteks kala.

Retseptiivne keeleoskus – kuuldu ja loetu mõistmine, arusaamise ja lugemise osaoskused

Reznesi tüüpi kääpad – mitme matmiskihiga ja arvukalt matuseid sisaldavad kõrged kääpad Väina alamjooksul, kuuluvad pronksiaega.

Saksa ordu – sõjaline rüütliordu, mis rajati 12. sajandi lõpul Palestiinas ja mille kõrgmeister asus 14.–16. sajandil Preisimaal. Alates 1237. aastast tegutses ordu ka Liivimaal, kus ta kujunes tugevaimaks sõjaliseks ja poliitiliseks jõuks.

Savakod ja äyrämöised – ajaloolised soome hõimud (sm savakot ja äyrämöiset), kes siirdusid Ingerisse 17. sajandi algul Karjala kannaselt. Nad püsisid kaua kahe omaette etnilise rühmana, kummalgi oma eripärane keelemurre, kombestik ja rahvariided. Läbikäimise tihenedes eripärad tasandusid ja 20. sajandi alguseks oli alles veel mõningaid keelelisi erinevusi. Ingeri soomlasetest said ingerisoomlased.

Seima-Turbino kultuurideülene nähtus – arvukas rühm kvaliteetsed pronksesemeid (enamasti relvad ja tööriistad, vähem ehteid), mis on levinud suurel alal Lääne-Siberist Läänemereni, on dateeritud ajavahemikku 2150–1600 eKr ega seostu ühegi muu nn arheoloogilise kultuuriga Euraasias.

Skandinaavia pronksikultuur – lõunapoolses Skandinaavias ja nüüdse Põhja-Saksamaa alal ajavahemikus u 1800/1700–500 eKr levinud kultuur, mida iseloomustavad kvaliteetsed pronksesemed, monumentaalsed matmispaigad, arvukad asulakohad, kaljujoonised, põllusüsteemid jms.

Sotsiolekt – ühe ühiskonnarühma poolt kasutatav keelevariant.

Spiritism – 19. sajandil levinud usuvool, mis keskendus surnuhingedega suhtlemisele teatud meetodite (koputuslauad, tähestikuringid, meediumid) abil.

Stepivööndi rändrahvas – u 5000 aastat tagasi Euroopasse jõudnud Ida-Euroopa stepialadelt pärit rändkarjakasvatajad.

Streletsid – tulirelvadega varustatud, reeglina jalaväeüksused Venemaal 15.-18. sajandini.

Substraat – on keeles säilinud leksikaalsete, fonoloogiliste ja grammatiliste tunnuste ja nähtuste kogum, mille allikaks on assimileerunud, varem sellel alal elanud, enamasti kultuuriliselt vähemarenenud ja väikesearvulisema rahva keel.

Sufiks – järelliide

Sulandnimi – liitsõna, sõnaühendi või paarissõna osadest loodud tehisnimed, kunstlikult loodud nimed.

Sündimusüleminek – sündimustaseme langus traditsiooniliselt kõrgelt tänapäevasele madalale tasemele pereplaneerimise tulemusena.

Suremusüleminek – suremuse järjepidev langus, mille tulemusena keskmine eluiga kasvab tänapäevasele kõrgele tasemele.

Surnumaja – enamasti palkidest kas otse maa peale ehitatud või põhjaga maasse süvendatud katustatud hooned, kuhu kui viimsesse puhkepaika asetati surnud. Sellised nelinurksed surnumajad võivad maastikul asetseda kas üksikult või mitme kaupa koos.

Tallinna keel – ajalooline põhjaeesti kirjakeel.