Liigu edasi põhisisu juurde

Kliimaanomaalia aastail 536–540 ja Justinianuse katk ning nende võimalik mõju keelelistele arengutele

500–599
  • Kultuur
    Rauaaeg
  • Kliima
    Vulkaanipurske tolm, mis varjutas suurema osa põhjapoolkerast päikese eest. See katastroof tõi kaasa mitmeaastase viljaikalduse, näljahäda ja suure suremuse.

Demograafilistel protsessidel on keelte arengule oluline ja otsene mõju. Teatud piirkonna rahvaarvu tugev kasv viib tihti ülerahvastuseni ning see omakorda võib põhjustada väljarännet. Soodsate asjaolude kokkulangemisel võib seesugune areng tuua kaasa ühte keelt kõnelenud inimrühma territoriaalse laienemise ning keele ekspansiooni. Vastupidisel juhtumil, kui ühe piirkonna elanikkonna arvukus väheneb drastiliselt ning kontaktid selle eri osade inimeste vahel hõrenevad, võib järgneda keele hargnemine murreteks ning tütarkeelte kujunemine. Kontaktide vähenemine ja isoleerumine kiirendavad mõistagi ka muude kultuuriliste erinevuste kujunemist ja süvenemist.

Sündmus, mis võis avaldada teatud kiirendavat mõju hilisläänemeresoome algkeele ja kultuuri hargnemisele, oli paariaastane kliimaanomaalia, mis algas 536. aastal. Selle anomaalia põhjustas tõenäoliselt tohutust vulkaanipurskest välja paiskunud tolm, mis varjutas suurema osa põhjapoolkerast päikese eest. See katastroof tõi kaasa mitmeaastase viljaikalduse, näljahäda ja suure suremuse. Suremust võis veelgi suurendada 541. aastal puhkenud nn Justinianuse katk, mis paarisaja aasta jooksul laastas suurt osa Aasiast ja Euroopast. Selle katku kohta pole Eestist ega lähematelt naaberaladelt veel konkreetseid tõendeid leitud, kuid katkubakter Yersinis pestis’e kivi- ja pronksiaegsed leiud teevad ka selle katkulaine jõudmise Läänemere randadele küllalt tõenäoliseks.

Kuuenda sajandi kriis on Eesti arheoloogilises aineses täiesti nähtav: muististe (eriti kalmete) ja leidude arv vähenes tugevasti ning taastus hiljem suhteliselt aeglaselt. Küllalt hästi on jälgitav ka teatud tagasilöök arheoloogilise ainese hulgas mitmel pool naabermaades (eriti näiteks Ojamaal). Samal ajal Soomes see nii selgelt esile ei tõuse, mille põhjuseks on arvatud sealse elanikkonna väiksemat sõltuvust teraviljakasvatusest.

Kliimaanomaalia ning sellele võib-olla järgnenud katk ei olnud hilisläänemeresoome algkeele ja kultuuri hargnemise otsene põhjus. Pigem need katastroofid vaid kiirendasid juba alanud eraldumisprotsesse.

Uuri ja vaata lisaks

Susat, J. et al. 2021. A 5,000-year-old hunter-gatherer already plagued by Yersinia pestis. – Cell Reportts, 35/13. 

Tvauri, A. 2014. The impact of the climate catastrophe of 536–537 AD in Estonia and neighbouring areas. – Estonian Journal of Archaeology, 18/1, 30–56.

Süvene

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. – Muinasaja teadus, 28. Tartu Ülikooli kirjastus.

Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. –  Estonian Archaeology, 4. Tartu University Press.

Kategooriad: