Liigu edasi põhisisu juurde

Migratsioon maalt linna: kirjalikud allikad

1225–1500
  • Kultuur
    Keskaeg

Kuigi kirjalikke allikaid 13. sajandist on säilinud vähe, kinnitavad need ometi, et kohalik rahvas osales Liivimaa linnaelanikkonna kujunemises kohe linnaelu algusest saati. Inimeste täpsema päritolu kohta annavad tunnistust nende nimed. Võib olla üsna kindel, et läänemeresoomepärase nimega isik Eestis (näiteks müürsepp Lemeke 1371. aastal Tallinnas) oli üldjuhul eesti päritolu, kuigi ka teised läänemeresoome rahvad pole muidugi välistatud. Samas, orienteerumine linlikule, saksakeelsele kultuurile tähendas, et linnades võeti kõige kiiremini omaks alamsaksapärased nimed nagu Jaan, Mari, Peeter või Kati. 15. sajandil linnades enam reeglina läänemeresoome nimesid ei kohta. Küll leidub läbi kogu perioodi eestikeelseid lisa- või perekonnanimesid, mis samuti viitavad etnilisele päritolule: olgu siinkohal näiteks tallinlased Johannes Sigge (Siga, 1369), Hans Kallyenpulke (Kaljapulk, 1461) ja Andres Pitke (Pikk, 1445).

Inimese lisanimi tulenes sageli tema täpsemast päritolukohast. Tallinlane Meyneke Thurgel oli usutavasti linna tulnud Türilt (1386), Egbertus de Jerwen Järvamaalt (1374), Hinricus de Osilia Saaremaalt (1325). Kuid lisanimed võisid muutuda pärandatavateks perekonnanimedeks, mis seega kellegi sünni- või eelmisest elukohast enam tunnistust ei anna. Keskaegsete allikate iseloomust on tingitud ka tõsiasi, et säilinud teave käib üksikute eranditega vaid meeste kohta ja naised jäävad nähtamatuks. Viimane aga ei tähenda, et naised linnarändel ei osalenud.

Maalt linna toimunud rände kohta on võimalik teha üksikasjalikumaid järeldusi vaid Tallinna puhul (jn 1), mujal pole piisavalt allikaid säilinud. Lisanimed näitavad, et Tallinna eestlased pärinesid 14.–16. sajandil põhiliselt Põhja-Eestist, eriti Harjumaalt. Märkimisväärselt oli esindatud ka Saaremaa. Kuid elanikke oli tulnud kogu Eestist, ka selle lõunaosast ja muidugi naabermaadest. Tegelikult langeb see ala kokku Tallinna majandusliku tagamaaga: ka Tallinna kaupmeeste otsesed kaubasidemed nii aadlike kui ka talupoegadega ulatusid kaugemale linna lähiümbrusest ja küündisid samuti Eesti lõunaossa välja.

Tallinna linna tagamaa keskajal.
Joonis 1. Tallinna linna tagamaa keskajal (koostanud Kristel Roog).

Uuri ja vaata lisaks

Johansen, P., von zur Mühlen, H. 1973. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Böhlau Verlag, Köln. 

Kaplinski, K. 1975. Eestlased ja venelased XIV sajandi Tallinna maksunimistuis. – Keel ja Kirjandus, 11.

Süvene

Kala, T., Kaljundi, L., Kreem, J., Leimus, I., Markus, K., Mänd, A., Põltsam-Jürjo, I., Russow, E., Selart, A., Tamm, M., Valk, H. 2012. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.

Selart, A. 2019. Where was the home of the Livonian merchant? Early urban mobility in the Baltics. – Zapiski Historyczne, TOM LXXXIV, ROK.

Kategooriad: