Liigu edasi põhisisu juurde

Varajaste pronksesemete levik

2000/1750 - 1500/1250 eKr

Karjala päritolu toorvasest esemed levisid Fennoskandias ning Baltikumis juba neoliitikumis. Üks selline ese – vasest talb – leiti 2020. aastal Tallinnast Betooni tänavalt (endisaegse mereranna lähedalt). Varaseimad vase ja tina sulamist ehk pronksist valmistatud esemed Eesti, Läti ja Soome alal kuuluvad siiski alles II aastatuhande esimestesse sajanditesse eKr. Need pole valmistatud kohapeal, vaid on sisse toodud kas läänest, st Skandinaavia või Põhja-Saksamaa pronksikultuuri piirkonnast, või idast, Seima-Turbino pronksesemete valmistamise traditsiooni levialalt. Üksikud leiud võivad pärineda ka mujalt, näiteks Kivisaarelt leitud pronkssirp praeguse Ukraina alalt.

Vasest talb, pealt korrodeerunud, umbes 8 cm pikk, 2 cm lai, 1 cm paks. Ühest otsast õhenev, lapiku terga, teine ots kumer.
Joonis 1. Vanim Eestist leitud pronksist ese - talb.

Skandinaavia pronksikultuuri I–III perioodi (u 1800/1700–1100 eKr) metallesemeid – mille hulk tänu hobidetektoristide tegevusele järjest kasvab – on Eestist seni leitud üle 20, Soomest üle 50, ent Lätist alla 10. Nende levik hõlmab Soomes peamiselt rannikuäärse piirkonna, kuid ulatub kohati ka kaugemale sisemaale ja Põhja-Soome. Eestist on seesuguseid esemeid saadud maa kõikidest osadest, Lätis koonduvad leiukohad maa lääne- ja keskossa. Enamasti on tegu kirvestega, kuid Soomest teatakse ka mõõku ja odaotsi. Kaks kirvest ja üks odaots on avastatud ka Peipsi järvest ida pool Ilmeni äärest.

Seima-Turbino nn kultuurideülese nähtusega (u 2150–1600 e Kr) seostatavaid esemeleide teatakse praegu Eestist kokku seitse, Soomest viis ja Leedust üks; nendegi arv kasvab. Need leiud on odaotsad, kirved ja nende katked, pistodad ja noad. Seima-Turbino rühma kõrge kvaliteediga metallesemeid on leitud tohutu suurelt alalt Euraasias – Lääne-Siberist Läänemereni –, kusjuures üks suuremaid ja meile lähemaid tuumikalasid paikneb Volga-Kama jõe piirkonnas.

Seima-Turbino nähtust nimetatakse kultuurideüleseks, kuna sellele iseloomulike esemete levikuala hõlmab väga paljusid tolleaegseid kultuure. Neid esemeid on peetud laialdaselt aktsepteeritud prestiižesemeteks, mis levisid tiheda vahetamise tulemusena oma algsetest valmistamiskohtadest toorainerikkas Uurali-Altai piirkonnas. Et tegu on peamiselt relvadega, võisid need maha jääda ka vaenutegevuse käigus. Mitmed keeleteadlased on Seima-Turbino nähtuse kandjateks pidanud uuralikeelseid sõdalasi-kaupmehi.

Seima-Turbino pronksesemete kaart - leiukohad Eesti, Soome, Läti ja Kesk-Venemaa aladel
Joonis 2. Seima-Turbino pronksesemete leiukohad. Väike täpp - Seima-Turbino juhuleiud; ovaal - Seima-Turbino pronksesemed leiukomleksides; täheke - Seima-Turbino pühakohad

Uuri ja vaata lisaks

Černyh, E. N., Koročkova, O. N. & Orlovskaja, L. B. 2017. = Черных Е. Н., Корочкова О. Н. & Орловская Л. Б. Проблемы календарной хронологии сейминскo-турбинского транскультурного феномена. – Археология, этнография и антропология Евразии, 45: 2, 37–47.

Shwarzberg, H. 2009. Sejma-Turbino – Formenkreise frühbronzezeitlichen Prestigeguts in Eurasien. – Alpen, Kult und Eisenzeit. Festschrift für Amei Lang zum 65. Geburtstag. Hrsg. J. M. Bagley, C. Eggl, D. Neumann & M. Schefzik. (Internationale Archäologie: Studia honoraria, 30.) Marie Leidorf GmbH, Rahden, 83–96.

Vasks, A. 2010. Latvia as part of a sphere of contacts in the Bronze Age. – Archaeologia Baltica, 13, 153–161.

Süvene

Černyh, E. N. & Kuz`minyh, S. V. 1989. = Черных Е. Н. & Кузьминых С. В. Древняя металлургия Северной Евразии (сейминско-турбинский феномен). Наука, Москва.

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus, 28.) Tartu Ülikooli kirjastus, lk 185-186.

Soikkeli-Jalonen, A. 2016. Pronssikautiset pronssiesinelöydöt Suomessa. (Pro gradu-tutkielma.) Turun yliopisto.

Vandkilde, H. 1996. From Stone to Bronze. The Metalwork of the Late Neolithic and Earliest Bronze Age in Denmark. (Jutland Archaeological Society Publications, XXXII.) Aarhus.

Kategooriad: