Kui
Taluperemeestele lisandusid nende pereliikmed ja sulasrahvas. Eestlasi elas ja töötas ka mõisates ja alevikes. Pidevalt toimus väljaränne maalt linnadesse, kus kogu aeg vajati tööjõudu. Sunnismaisuse kinnistudes asusid tööjõu kinnihoidmisest huvitatud mõisnikud rännet takistama, kuid tõkked puudutasid eelkõige taluperemehi. Hoolimata mõisnike katsetest eriti 16. sajandil piirata talupoegade majanduslikke õigusi, säilis ka sunnismaiste talupoegade vabadus oma saadustega kaubelda, teenida lisa näiteks voorilisena.
Kuigi õpetatud kirjasõnas kasutati kogu Eesti põhielanikkonna kohta sõna „eestlased“ (ladina Estones), ei olnud see ei kultuuriliselt aga keeleliselt homogeenne. Igas maanurgas olid omad kombed ja oma keelemurrak.