Liigu edasi põhisisu juurde

Asustuse ja kultuuri seisak varasel pronksiajal

2000/1750–1500/1250 eKr
  • Kultuur
    Varane pronksiaeg
  • Rahvaarv
    Teadmata
  • Geenid
    Teadmata
  • Keel
    Teadmata
  • Kliima
    Kontinentaalne, talved tänapäevasest külmemad
  • Loodus
    Kask, lepp, kuusk
  • Loomad
    Koduloomad nagu kits, lammas, veis, siga ja koer; tänagi tuntud metsloomad

Võrreldes muististerohkusega, mis on teada Eesti, edelapoolse Soome ja põhjapoolse Läti alal III aastatuhandel eKr, ning sellega, mis 13.–12. sajandil, iseloomustab vahepealseid sajandeid märkimisväärne leiuvaesus. Täpseid ajalisi raame on kõnealusele kriisile raske seada: see algas järk-järgult kiviaja lõpule iseloomulike asulakohtade mahajätmisega II aastatuhande algul või isegi III aastatuhande lõpul eKr ning lõppes samuti järk-järgult, kui hakati rajama maapealse ehitusega monumentaalseid kivikalmeid ja põllusüsteeme. Eri piirkondades on vastavad daatumid mõnevõrra erinevad. Muististe vähesuse tõttu tunneme väga halvasti selle ajastu ainelist kultuuri. Selge on ainult see, et kõnealuse kriisi jooksul kadus täielikult nooremale kiviajale iseloomulik kultuur ning asemele tuli uudne, pronksiajale tunnuslik kultuur.

Muististe ja muude leidude tuntav vähenemine kajastab üsna kindlasti demograafilist kriisi, rahvaarvu vähenemist. Halvenesid ka majandusolud: viljelusmajanduse osatähtsus tõenäoliselt kahanes, uuesti suurenes toidulaual kala olulisus. Maa ei jäänud inimestest siiski päris tühjaks, nagu tõestavad hiliste kivikirveste ja varaste pronksesemete juhuleiud, üksikud matmis- ja asulakohad ning inimmõju ilmnemine soo- ja järvesetetest tehtud õietolmudiagrammides.

Varapronksiaegse demograafilise kriisi põhjused alles ootavad väljaselgitamist. Oletuslikult võib välja pakkuda majanduslikult ja sõjanduslikult tugevamate naabrite kallaletunge (nii Lõuna-Skandinaaviast kui ka idapoolsest metsavöötmest), näiteks orjade hankimiseks; kliimaanomaaliat 1628.–1627. aastal eKr, mis algelist viljakasvatust kindlasti mõjutas; katku ja muid haigusi; Kaali meteoriidi põhjustatud hävingut u 1500. aasta paiku eKr jm.    

Uuri ja vaata lisaks

Lang, V. Läänemeresoome juurte sasipundar. – Tutulus 2017, 5–8.

Losiak, A., Wild, E. M., Geppert, W. D., Huber, M. S., Jõeleht, A., Kriiska, A., Kulkov, A., Paavel, K., Pirkovic, I., Plado, J., Steier, P., Välja, R., Wilk, J., Wisniowski, T., Zanetti, M. 2016. Dating a small impact crater: an Age of Kaali Crater (Estonia) based on Charcoal emplaced within Proximal Ejecta. – Meteoritics and Planetary Science, 51/4, 681–695.

Paavel, K. 2017. Pattern or random? Contextualising Estonian Bronze Age bronze stray finds on the landscape. – Archaeologia BALTICA, 24, 6−42. 

Tallavaara, M., Pesonen, P., Oinonen, M. 2010. Prehistoric population history in eastern Fennoscandia. – Journal of Archaeological Science, 37, 251–260.

Tõrv, M. & Meadows, J. 2015. Early Bronze Age Burials from the Riigiküla I and Kivisaare settlement sites, Estonia. – Radiocarbon, 57/4, 645−656. 

Süvene

Lang, V. 2018. Läänemeresoome tulemised. – Muinasaja teadus, 28. Tartu Ülikooli kirjastus.

Kategooriad: