Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti vanasõnavaramu seosed läänemeresoome ja teiste ümberkaudsete rahvaste traditsioonidega

1500–1850
  • Kultuur
    Uusaeg

Eestlaste, nagu ka naaberrahvaste vanasõnad on kogutud ja kirja pandud valdavalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Vanasõnapärimus on aga moodustunud pikema aja jooksul.  

Soome folkloristi Matti Kuusi algatatud läänemeresoome vanasõnade projekti raames valmis paarikümneaastase töö tulemusel väljaanne „Proverbia Septentrionalia“ (1985), mis sisaldas 900 populaarsemat läänemeresoome vanasõna koos naaberrahvaste ütluste vastetega. Töö teises etapis lisandus võrdluskogumisse 2900 vanasõna. Selle projekti üks tulemusi on Arvo Krikmanni koostatud statistiline ülevaade läänemeresoome rahvaste vanasõnavaramute omavahelisest suhtlustihedusest (jn 1) ning naaberrahvaste ütluste mõjudest eri läänemeresoome rahvaste vanasõnavaramule (jn 2). Lisaks selgitas Krikmann välja eri rahvaste mõjupiirkonnad Eestis, kus ühisosa vastava rahva vanasõnavaramuga on ootuspärasest suurem – esialgu „Proverbia septentrionalia“ väljaande materjali, hiljem kogu ainese põhjal. Allpool esitatud Arvo Krikmanni koostatud kaardid kirjeldavad nii läänemeresoome rahvaste kui teiste olulisemate naaberrahvaste mõjuvälju eesti vanasõnavaramus. 

Joonis Läänemeresoome rahvaste suhtlemise kohta
Joonis 1. Läänemeresoome rahvaste vaheline suhtlemistihedus „Proverbia Septentrionalia“ materjali alusel. FIN — soome, KAR — karjala, EST — eesti, VOT — vadja, LIV — liivi, VEP — vepsa (Krikmann 1985).
Skeem läänemeresoome rahvaste suhtlusest naaberrahvastega
Joonis 2. Läänemeresoome rahvaste suhtlus naaberrahvastega „Proverbia Septentrionalia“ materjali põhjal (Krikmann 1985).

Süsteemne koostöö ühe folkloorižanri rahvusvaheliste paralleelide väljaselgitamiseks on võimaldanud näidata, millised on eri rahvaste mõjupiirkonnad eesti vanasõnavaramus. Kindlasti ei puuduta need mõjud üksnes vanasõnu, vaid rahvastevaheliste kontaktidega kaasnevaid kultuurinähtusi laiemalt. 

Uuri ja vaata lisaks

Krikmann, A. 1999. Läänemeresoome vanasõnaprojekt. – Eesti lühivormide allikaloost.

Krikmann, A. 2009. Balto-Finnic Proverb Lore as a Mirror of Folkloric, Ethnic and Linguistic Relationships. – Soares, Rui & Lauhakangas, Outi (eds) 2nd Interdisciplinary Colloquium on Proverbs, ACTAS ICP08 Proceedings. Tavira: AIP-IAP, 247–275.

Süvene

Krikmann, A. 1985. The connections between the Balto-Finnic and non-Balto-Finnic materials. – Proverbia-septentrionalia - 900 balto-finnic proverb types with russian, baltic, german and scandinavian parallels. FF Communications, 101, 236, 29–36. 

Kuusi, M., Joalaid, M., Krikmann, A., Leino, P., Kokare, E., Laukkanen, K., Malk, V., Sarv, I. 1985. Proverbia-septentrionalia - 900 Balto-Finnic proverb types with Russian, Baltic, German and Scandinavian parallels. FF Communications, 101, 236. 

Kategooriad: