4.10.5
4.10.5
1850–1920
  • Kultuur
    Lähiaeg
  • Rahvaarv
    Ligikaudu 700 000–1 000 000. Toimus linnastumine ja väljaränne (nt Venemaa kubermangudesse).
  • Keel
    Valdav eesti keel (põhja- ja lõunaeesti murded). Linnades ja haldusasutustes kasutati saksa ja vene keelt. Eesti keel muutus rahvusliku liikumise ajal (19. saj. lõpp) järjest tugevamaks ja standardiseeriti.
  • Kliima
    Väike jääaeg taandus 19. sajandi lõpus – talved muutusid veidi pehmemaks, suved soojemaks.
  • Loodus
    Metsad ja sood endiselt laialdased, kuid põllumaade laienemine ja tööstusmuutused vähendasid looduslikke alasid. Raudteede ja linnade rajamine muutsid maastikku.
  • Loomad
    Suurulukid (hunt, karu, põder, metssiga, ilves) säilisid, kuigi nende arvukus kahanes jahipidamise ja maastikumuutuste tõttu. Koduloomade hulgas levinud hobused, veised, sead, lambad; arenes piimakarjakasvatus.

Päritolumaa järgi jagati Eesti mustlased 19. sajandil kolme rühma: a) Rootsist ja Soomest tulnud Laiuse mustlased, b) Vene mustlased Ida-Eestis ja c) Läti mustlased lõunapiiri aladel. 1841. aastal koondati kõik Eestis elavad mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja ja enne Teist maailmasõda elas seal hinnanguliselt 60 inimest. Neist oli enamik muutunud paikseks ja ühtlasi eestistunud. Vald andis neile passe või rändamislubasid, kogukonna ja valla vahetalitajaks oli mustlasest kohtumees (satsiboskeru). Laiuse keelemurre oli lähedane Soome mustlasmurdega. (jn 1)

Eesti romade arv rahvaloenduste andmetel.
Joonis 1. Eesti romade arv rahvaloenduste andmetel (koostanud: Jüri Viikberg, Taavi Pae, Sandra Sammler).

Uuri ja vaata lisaks

Süvene

Ariste, P. 2012. Mustlaste raamat. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. – Töid antropoloogilise lingvistika vallast 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.

Lutt, R., Vaba, L., Viikberg, J. 1999. Mustlased. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused,  rühmad ja killud. (Koost. ja toim. J. Viikberg). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 334–339. 

"Mustlase missioon". 2010. Dokumentaalfilm.  Režissöör Vahur Laiapea. 

Roht-Yilmaz, E.-L., Ross, A. 2019. Romad Eestis: minevik ja tänapäev. – Horisont, 6, 30−37. 

Ross, A. 2013. Eesti romade mitmekeelsus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Kategooriad: