4.16.4
4.16.4
1920–1939
  • Kultuur
    Lähiaeg
  • Rahvaarv
    Kasvas umbes 1 miljonilt, kuni umbes 1,13 miljonini. Enamus elanikkonnast elas maal, linnad kasvasid kiiresti. Tervislik seisund ja elatustase paranesid tänu haridusele ja meditsiinile.
  • Keel
    Eesti keel oli riigikeel ja ühiskonna peamine suhtluskeel. Vähemuskeeltena kasutati saksa, vene ja rootsi keelt. Eesti kirjakeel kindlustus koolide ja meedia kaudu.
  • Kliima
    Esines nii külmasid talvi kui ka soojasid ja kuivi suvesid; kliima oli üldiselt stabiilne ja põllumajandusele soodne.
  • Loodus
    Metsade pindala suurenes. Loodi esimesed looduskaitsealad. Põllumajandus moderniseerus.
  • Loomad
    Säilisid peamised suurulukid – hunt, karu, põder, ilves, metssiga. Alustati sihipärasemat metsloomade kaitset ja reguleeritud jahti. Koduloomade seas levinud hobused, veised, sead, lambad ja kanad; aretustöö paranes.

Enamik enne Teist maailmasõda Eestis rännelnud mustlastest oli siia saabunud 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel Lätist, seetõttu räägiti Eestis ülekaalukalt nn Läti mustlasmurret. Ida-Eestis elanud kümmekond peret pärines Venemaalt. Mustlased on keelte alal üldiselt andekad ja enamasti mitmekeelsed. Läti mustlased oskasid ka eesti keelt, Vene mustlaste seas oli selliseid mõni üksik. Nõukogude ajal harjuski osa mustlasi sellega, et eesti keelt osata pole vaja. 

1934. aastal loendati Eestis 766 ja 1941. aastal 743 (paikset) mustlast. Kuna osaliselt rändleva rahva üle on täpset arvestust pidada raske, siis hinnanguliselt võis siin enne sõda elada tuhatkond mustlast. Neid kõiki tabas rängalt Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon. Tollasest rahvusrühmast pääses eluga vaid 10% ümber. Pärast sõda ilmusid Eestisse uued mustlased Venemaalt ja Lätist ja moodustasid siinse kogukonna põhituumiku. 

Uuri ja vaata lisaks

Süvene

Ariste, P. 2012. Mustlaste raamat. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. – Töid antropoloogilise lingvistika vallast 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.

Lutt, R., Vaba, L., Viikberg, J. 1999. Mustlased. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused,  rühmad ja killud. (Koost. ja toim. J. Viikberg). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 334–339. 

"Mustlase missioon". 2010. Dokumentaalfilm.  Režissöör Vahur Laiapea. 

Roht-Yilmaz, E.-L., Ross, A. 2019. Romad Eestis: minevik ja tänapäev. – Horisont, 6, 30−37. 

Ross, A. 2013. Eesti romade mitmekeelsus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Kategooriad: