Lääneuurali keel on läänemeresoome, saami ja mordva keelte ühise ajaloolise algkuju koondnimetus. Lääneuurali ajajärguks on nimetatud perioodi u 2000–1000 eKr, kui nimetatud kolm keelerühma polnud veel üksteisest eristunud ning lääneuurali keelte kõnelejad elasid Põhja-Euroopa idaosas suhteliselt lähestikku. Lääneuurali keele kontseptsioon võeti kasutusele, kui mordva keelte eelkuju ühendati läänemeresoome ja saami keeltega. Selle aluseks on uurimistulemused, mis näitavad, et kõigist kolmest läänepoolsest uurali keelte rühmast on leida neid ühendavaid jooni (jn 1).
Lääneuurali keeleühtsus hakkas lagunema (jn 2) juba varem kui 1000 aastat eKr, kui osa selle kõnelejaskonnast asus Kesk-Venemaa aladelt teele lääne poole. Peamiselt rännati mööda suuri jõgesid. Lõunapoolse rännutee läände valisid läänemeresoome algkeele kõnelejad, kes mööda Väina jõge ja selle lähikonnas liikudes jõudsid Balti aladele ajavahemikus 1200–800 eKr. Saami algkeele kõnelejad liikusid Kesk-Venemaa aladelt lääne ja loode suunas nähtavasti juba mõnevõrra varem. Mordva algkeele kõnelejad eemaldusid lääneuurali sünnialast vähem ning pigem suunaga itta: nende asuala on ajalooliselt ulatunud praegusest Mordvamaast tunduvalt lääne poole. Maa-alaline lahknemine tõi kaasa ka keelerühmade eristumise. On arvatud, et lääneuurali hargnemine kolmeks keelerühmaks jõudis lõpule umbes 500. aastaks eKr. Selleks ajaks oli moodustunud ka varajane läänemeresoome algkeel.
Lääneuurali keele kõnelejad, kes valisid lõunapoolse rännutee läände, olid nii teel olles kui ka Läänemere äärde jõudes tihedas kontaktis idabalti hõimudega ehk lätlaste ja leedukate esivanematega. Sellest annavad tunnistust arvukad balti laensõnad kõigis läänemeresoome keeltes. Üksikuid balti laene esineb ka mordva ja saami keeltes, mis osutab balti kontaktide algusele hilisel lääneuurali perioodil. Saami keeltesse on mitmeid balti laene jõudnud ka hiljem läänemeresoome keelte vahendusel. Balti laenude vanuse määramine on hõlbustanud lääneuurali ajajärgu piiritlemist.
