Kategooria: rauaaeg

Läänemeresoome asustus Setomaal algab I aastatuhandel e.m.a  algläänemeresoomlaste tulemisega idast. 5.–6.

Kohapärimuses leidub tõenäoliselt jälgi muinasajast, ent sel kombel, nagu arheoloogias, ei ole võimalik pärimusmotiive dateerida.

Oletusi regilaulu kui suulise pärimuse päritolu ja vanuse kohta saame teha üksnes kaudse teabe põhjal.

Kalendrisüsteemi ja usundinähtuste juured on muinasajas, seotud erinevate piirkondade rahvastiku etniliste rühmade kokkupuudete, püsiasustuse kujunemise ja elatusaladega.

Ajalooallikatesse on läänemeresoome rahvaste muinasaja lõpu isikunimed jõudnud XIII sajandiga alanud perioodil. Vanade isikunimede käibelt kadumine meeste individuaalnimedes oli aeglane muutus.

2009. aastal toimus Kukruse külas Tallinn-Narva maantee lõigu ehitus, mille käigus tuli välja pronksist noatupp. See leid viis muistise eeluuringuni, mida viisid läbi Tõnno Jonuks ja Mari Tõrv.

Pärast suuremaid idast tulemise laineid keskmisel ja hilisel pronksiajal näib tihedam liiklemine edelaväila ühendusteedel vaibuvat.

Läänemeresoome algkeel hakkas hargnema juba I aastatuhande teisel poolel eKr. Tõenäoliselt kujunes siis mitu kohalikku murret, sest läänemeresoomlastega asustatud territoorium oli küllalt suur ning asustus hõre.