Eesti, Soome ja Läti pronksiaja kivikalmetesse maetud inimesi tunneme vana DNA põhjal praegu ainult Eestist – uuritud on 19 inimese säilmeid Iru, Jõelähtme, Muuksi, Napa, Rebala, Väo ja Vehendi kalmetest.
Eesti kivikirstkalmetesse maetute pärilikkusainet uurides on selgunud, et selle inimrühma kujunemisel on sarnaselt varem elanud nöörkeraamikutele mänginud suurt rolli kolmest põhilisest allikast lähtunud migratsioonilained, mille mõjust saab aimu nende pärandiga seostatavate eellaskomponentide kaudu uuritavate indiviidide genoomist. Need pärinevad Euroopa küttidelt-korilastelt, Lähis-Ida päritolu varajastelt põlluharijatelt ning Ida-Euroopa stepivööndi rändrahvastelt (jn 1). Sellegipoolest erineb kivikirstkalmetesse maetute genoom nöörkeraamikute omast – suurenenud on Lääne-Euroopa või Skandinaavia küttide-korilaste pärandi osakaal. Huvitav on seejuures tõsiasi, et Eesti hiliseimad kütid-korilased-kammkeraamikud kuuluvad geneetiliselt veidi erinevate Ida-Euroopa küttide-korilaste hulka, nii et kivikirstkalmeid rajanud pronksiaegse Eesti alade elanikkonnaga toimunud geneetiline muutus võib pigem olla seotud ka arheoloogilises materjalis nähtavate Skandinaavia mõjudega.
Samuti selgus, et just pronksiajal muutusid Eesti aladel levinuks sellised geenivariandid (tabel 1), millega seotud tunnuseid peetakse tänapäeval põhjaeurooplastele omasteks – heledad juuksed, silmad ja nahk ning laktoositaluvus.
| Indiviid | Dateering | Silmavärv | Juuksevärv | Nahavärv | Laktoositaluvus | Kõrge kolesterool |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jõelähtme 7 | 1220–1010 calBCE | sinine | pruun/tumepruun | vahepealne | + - | + + |
| Jõelähtme 34 | 1060–850 calBCE | pruun | tumepruun/must | vahepealne | - - | + - |
| Muuksi Lõokese luustik 1 | 930–810 calBCE | sinine | blond | vahepealne | + - | + - |
| Muuksi Lõokese luustik 3 | 1220–1020 calBCE | sinine | pruun/tumepruun | vahepealne | - - | + - |
| Muuksi Toomani 5 | 1280–1050 calBCE | pruun | tumepruun/must | vahepealne | + - | + - |
| Napa 3 | 1030–890 calBCE | sinine | tumepruun/must | vahepealne | + - | + - |
| Rebala Lastekangur 2 | 780–430 calBCE | sinine | tumepruun/must | vahepealne | + + | + - |
| Väo Jaani A luustik 1 | 730–390 calBCE | pruun | tumepruun/must | vahepealne | - - | - - |
| Väo Kangru 8 luustik 1 | 930–810 calBCE | sinine | pruun/tumepruun | hele | + - | - - |
| Vehendi 11 luustik III | 1210–1000 calBCE | sinine | tumepruun/must | vahepealne | + - | + - |
Uuritud pronksiaegsete indiviidide seas leidub ka kaks teise astme sugulast – tõenäoliselt onu ja tema õepoeg. Veidi üllatuslikult ei olnud sugulased maetud samasse kalmesse, vaid üksteisest 13 km kaugusel asuvatesse Rebala ja Väo kalmetesse. Nii väikese valimi seast eri kalmetest lähisugulaste leidmine võib viidata sellele, et kivikirstkalmetesse maeti vaid teatud osa populatsioonist (nn eliit).
Mainimist väärib veel üks indiviid, kes oli küll maetud kivikirstkalmesse, kuid palju hilisemal ajal – rauaaegse järelmatuse käigus. See Loona kalmesse maetud inimene eristub varasematest kivikirstkalmetesse maetutest ka geneetiliselt – tema genoomist võib sarnaselt rauaaegsete tarandkalmetesse maetutega leida ka neljanda, ilmselt Siberist pärineva eellaskomponendi, mis on tõenäoliselt lisandunud uue, varajasel rauaajal lisandunud rahvastikulaine saabumisel.
