Skip to main content

Sisseränne Eestisse hakkas taas kasvama pärast seda, kui Eestist sai 2004. aastal Euroopa Liidu liige. Elatustase hakkas kiiresti tõusma ning see on siia meelitanud järjest enam inimesi. Eesti rahvastiku vananemise tõttu soovivad ka Eesti ettevõtted üha enam värvata välistööjõudu. Positiivset rändesaldot mõjutab aga veelgi enam asjaolu, et väljaränne Eestist on stabiliseerunud. Kui 2015. aastal saabus Eestisse 15 000 inimest, lahkus 13 000 inimest ja rändesaldo oli plussis 2000 inimese võrra, siis 2021. aastal saabus Eestisse 19 000 inimest ja lahkus 12 000 inimest, mis tähendab, et rändesaldo oli plussis 7000 inimese võrra.  

Eestisse saabutakse üpris võrdselt nii Euroopa Liidust kui endistelt Nõukogude Liidu aladelt ning vähem mujalt, kolmandatest riikidest. Samas on saabujate päritoluriikide geograafia muutunud järjest mitmekesisemaks. Eesti-siseselt koonduvad uussisserändajad aga peamiselt Tallinna, kus on kõige aktiivsem tööturg. Saabujate haridustase on tunduvalt kõrgem kui Eesti elanikel keskmiselt – ligikaudu 60%-l neist on kolmas haridustase. Samas teevad paljud, eriti endise Nõukogude Liidu aladelt saabujad, oma haridustasemest lihtsamat tööd. 

Categories: