Skip to main content

Kihnu identiteet põhineb Kihnu ja Manilaiu saare põlisasukate rikkalikul kultuuripärandil, mille üks olulisi väljendusi on murdekeel – Lääne-Eesti ja saarte murdepiirkonda kuuluv rootsipärase intonatsiooniga kihnu kiel. 

Kui palju on tänaseid igapäevaseid keelekasutajaid, on vast raske hinnata, kuid umbkaudu võib neid olla paarisaja ringis. 2011. a rahvaloenduse andmetel on end Kihnu murdekeele oskajaks märkinud üle tuhande inimese. 

Keele hoidmiseks on alates 2003. aastast, kui Kihnu kultuuriruum kanti UNESCO pärimuskultuuri meistriteoste nimekirja, tehtud suuri pingutusi. Senisest valdavalt suulisest keelest on sel teekonnal saanud kokkuleppeline kirjakeel, keeleõpe on lisatud Kihnu Kooli õppeprogrammi läbivalt 1.– 9. klassini kohustusliku õppeainena, mille toetuseks on antud välja hulk õppevahendeid.

Kihnu keele hoidmisega tegeleb aktiivselt Kihnu kielekoda, kuhu kuuluvad väärikad kogukonnaliikmed ja keeleteadlased, et üheskoos keele hoidmisel tekkinud küsimusi arutada või probleemküsimustele vastuseid leida. Sellest koostööst on sündinud „Kihnu-Eesti sõnaraamat“  nii paberkandjal kui ka veebiväljaandena. 

Murdekeele püsimisele on suunatud ka Vikerraadio eetris kõlavad kihnukeelsed uudised. Keele hoidmisele on pühendanud erilist tähelepanu Kihnu kultuuri instituut, kuid ka SA Kihnu Kultuuriruum ja MTÜ Kihnu Elav Pärimus. Oluline roll sel teel on Kihnu koolil ja muuseumil, kes toetavad ja teevad omalt poolt jõupingutusi keele püsimise eesmärgil. (joonis 1)

Joonis 1. Kihnu lugemik (Mare Mätas)

References

Leas, R., Könninge, R., Murulauk, S., Niit, E. 2016. Kihnu sõnaraamat. (Toim.) K. Pajusalu, J. Viikberg.  Eesti Keele Sihtasutus. Kihnu-Pärnu-Tallinn-Tartu.

Saar, T., Valmet, A. 1997. Kihnu murrakust. – Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut. Tallinn.  

Categories: