Skip to main content

Võrokesed, kes enamasti määratlevad ennast oma keelekasutuse põhjal, iseendid naljalt vähemuseks ei pea. Ülejäänud eestlasest erinetakse just varajase või hilise eesti-võru kakskeelsuse ning koodivahetuse poolest. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse järgi on võru keele oskajaid ligi 75 000, kellest lõviosa elab väljaspool Võru murde ala (joonis 1). Neile võib lisada 12 500 seto keele mõistjat – need kaks keelt on väga lähedased. On vaieldud, kas kõik need inimesed ikka suudavad võru keelt rääkida või soovitakse seesuguse keelemääratlusega hoopis kohalikku identiteeti väljendada. Julgelt saab väita, et võru keele suuline retseptiivne oskus ehk kuuldu mõistmine on kindlasti olemas kõigil 87 500-l. Valdav osa neist suudab ka aktiivselt keelt luua: rääkida ja mõnevõrra vähem kirjutada, sest vabatahtlik keeleõpe ja võrukeelne meedia pole võru kirjakeelele laialdast poolehoidu toonud. Vähimat osa iseloomustab võru keele esimese keelena pruukimine. Eesti ühiskeele suunaline keelevahetus on toimunud kogu 20. sajandi jooksul, erinevates peredes erinevalt. Määravat rolli keelevahetuses on mänginud keelesisendi hulk  ja motivatsioon keelt õppida. Kui keelt räägivad vanainimesed omavahel, on noortel sellega raske suhestuda. Näiteks kui 1930.-tel sündinud põlvkonda võib veel iseloomustada kui võru keele esimese keelena kõnelejaid, siis 1960.-tel sündinute jaoks on võru keel enamasti teisena omandatud keel. Põlvkondade erinevuse taga on määravaks nende vanemate keeleoskus, aga ka kooliharidus ja tollane ühiskondlik hoiak.  

Eesti kaart rohelisega, kus on märgitud võro keele kõnelejad Eestis. Kõige rohkem Võrumaal.
Joonis 1. Võro keele mõistjate protsent Eesti linna- ja vallaelanike seas (Evar Saar).

Omaaegse keele- ja  murdeteaduse toel domineerib avalikus arvamuses endiselt seisukoht, et võru keelevariant on eesti keele osa või murre. Tõepoolest, haridussüsteemi ja meedia vahendatud intensiivse keelekontakti tõttu on võrokeste keelekasutus lähenenud eesti ühiskeelele. Võru keelde on ohtralt laenatud eestikeelset sõnavara ja nii mõnigi unikaalne võru keele joon (vokaalharmoonia, idavõrule omane tagaeitus) on hakanud taanduma. Alles Võro liikumine on tõstatanud võru keele staatuse küsimuse. 21. sajandil ei ole võru keele kasutus koduse keelena võrreldav sajanditaguse ajaga, ent 1980.-te lõpust alates on toimunud võru keele kasutusvaldkondade plahvatuslik kasv. Kui võrukeelne ilukirjandus püsis elusana kogu 20. sajandi, siis täna on kasvanud võrukeelse dramaturgia ja teatri roll, võrukeelne on nii tava- kui uus meedia. Näiteks on võrukeelne Vikipeedia kannetelt riigita läänemeresoome keelte seas suurim, võru keelt kasutatakse kauplemiseks ja avalikes sõnavõttudes, võru keelt toetab keeletehnoloogia: kõnesüntees ja -tuvastus. Võru keel on eesti keele järel kõige enam korraldatud keel Eestis. 

Read more

Brown, K. D.,Iva, S., Koreinik, K. 2019. The Võro language in education in Estonia. – Regional Dossiers series.

Koreinik, K. 2013. Võrukeelsus ja mitmekeelsus ELDIA projekti andmete valguses. − Oma Keel, 1, 75−83.

Mahwood, W., Iva, S., Koreinik, K. 2019. The Other Estonian Language: Preserving and Promoting Võro. Deep Baltic.

 

References

Brown, K. D., Koreinik, K. 2019. Contested counting? What the census and schools reveal about Võro in Southeastern Estonia. In: S.Lazdiņa, H.F. Marten (Toim.) Multilingualism in the Baltic States: Societal Discourses and Language Policies, 89−121. Palgrave Studies in Minority Languages and Communities.  London.

Koreinik, K., Spiliopoulou Åkermark, S., Kühhirt, E., Sarhimaa, A., Toivanen, R. 2013. The Võro language in Estonia: ELDIA Case-Specific Report. Mainz, Wien, Helsinki, Tartu, Mariehamn, Oulu, Maribor: Johannes Gutenberg-Universität. 

Koreinik, K. 2013. Võru keelest meedias. Võro Instituudi toimõndusõq, 26, 31−54. 

Koreinik, K., Plado, H. 2022. Linguistic and extra-linguistic arguments in graphization debates: an unsettled standard of Southern Estonian. In: J. Bradley (Toim.) T. Laakso – Eine Festschrift für Johanna Laakso.. (309−336). Central European Uralic Studies, 2. Praesens Verlag. Vienna 

Org, E., Pajusalu, K., Reiman, N., Uind, K., Velsker, E. 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutes. – Keel ja Kirjandus, 4, 203−209

Categories: