Skip to main content

Internetiajastu on loonud varasemaga võrreldes uusi suhtlusvõimalusi. Arvutivahendatud kommunikatsioon võimaldab edastada ideid ja sõnumeid kiiresti paljude inimesteni, ületades hetkega riigi- ja keelepiire. Internet kui digitaalne suhtlusruum on mõju avaldanud eestlaste etnilistele suhetele, muutnud neid rahvusvahelisemaks, samas tugevdanud kodu- ja väliseesti kogukondade sidet. Etniliste suhete vaatenurgast on internet muutnud Eestit ja eestlaste maailma kirevamaks ja kultuuriliselt mitmekesisemaks. Digitehnoloogia laialdane kasutamine ja uued väljendusvormid on tugevdanud osaluskultuuri indiviidide arvamuse väljendamise ja kaasatuse kaudu ühiskonnas. 

Veebikultuuri loomisel, kogumisel, säilitamisel ja uurimisel sai arvutivahendatud suhtlus ulatuslikuks nii maailmas kui ka Eestis 1990. aastatel. 1993 formuleeriti hüpertekstikeele HTML-i esimene versioon, mida hakati kasutama veebiks (World Wide Web) nimetatud teaberuumis. Eestis sai info liikumine uue taseme ja kiiruse, kui 1990. aastate keskpaiku loodi riiklike suurprojektidega avalikkusele suunatud veebikultuuriruume (näiteks hariduse infrastruktuuri infotehnoloogilise pöörde toonud projektiga „Tiigrihüpe“) . Eestist sai digivalitsemise juhtriike, mäluasutustele võimaldas infotehnoloogia areng pika aja vältel loodud materjalide massdigiteerimist, hõlbustades kultuuriloolise info kogumist, säilitamist, uurimist ja kättesaadavust.  

2000. aastate algul oluliseks saanud Veeb 2.0 ehk teise põlvkonna veebidisainiga kaasnesid osalusmeedia ja sotsiaalvõrgustike võidukäik. Eesti levinuim sotsiaalmeediakanal ja paljude diginähtuste uurimisallikas on 2004. aastal loodud Facebook. Rahvusvahelistunud internetis võimaldab sotsiaalmeedia luua kohalikke/piirkondlikke ajaloo, mälu, kohaloo jne huvirühmi ning esitleda vastavat materjali.  

Eesti inimeste, eelkõige noorte keelekasutusele on angloameerika kultuuriruumist lähtuv sotsiaalmeedia avaldanud tugevat mõju. Uudne kirjalik kõnekeel kasutab keskkonna- ja platvormispetsiifilist slängi, sealhulgas lühendeid. Tekkinud on eriomased kultuurivormid, näiteks tundeid ja tujusid väljendavad visuaalsed emotsiooniikoonid ehk emotikonid või internetimeemid (jn 1).

Laulja Drake'i ei-jah meem.
Joonis 1. Internetiajastu populaarseks väljendusvormiks on saanud visuaalsed meemid, mis peegeldavad muuhulgas globaliseerumise ja lokaliseerimisega seotud pingevälju. Interenetis on lai valik rahvusvahelisi meemigeneraatoreid ja -keskkondi, mille abil on kõigil võimalik meeme kerge vaevaga luua, kopeerida, muuta ja jagada. Omalt poolt tehakse meemialustele tekstilisi või visuaalseid lisandusi. Mallid on tuntud popkultuurielementidega, popkultuuritegelastega ja pärinevad noorte hulgas teatud ja tuntud multifilmidest, seriaalidest, koomiksitest, filmidest, trendivälgatustest, mis on puhanguna levinud. Nt eesti materjali hulgas üks populaarsemaid malle on olnud Kanada räppar Drake’iga alus, mis sai inspiratsiooni 2015. aasta videost „Hotline Bling“. Mõned näited eesti koolilaste meemidest teemal „Minu distantsõpe“ (2020), mis on loodud popikooni Drake’i meemialusele. (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadusarhiiv EFITA, kataloog EFITA F33)

Eestikeelse sotsiaalmeedia uurimused on näidanud, et rahvusvahelist materjali võetakse üle kohandamata. Ingliskeelsed tekstiosad pole internetis levivates kultuurivormides takistuseks, sest ka eesti digikultuuris on inglise keel lingua franca. Samas on kohalikud folklooripuhangud kinnitanud eesti ja inglise keele võrdset potentsiaali, kohalik keelelis-kultuuriline kompetents aitab luua uut ja viidata varasemale. Internetikäitumise põhjal on Eesti endiselt ida ja lääne vahel, näiteks internetihuumoris on aktuaalsed nõukogude teemad ja süžeed.  

Eesti kultuuriuurijate huvisfääris on olnud näiteks indiviidide ja kogukondade on-line-reaalsus, rahvaloome internetis (internetipärimus, nagu kriisifolkloor; sotsiaalmeedias sündinud kirjandus; blogid), internetis levivate kultuuriväljenduste globaalsed ja lokaalsed (glokaalsed) mõjutused (näiteks globaalsete trendide mõju kohalikele oludele, globaalsete trendide kohalik tõlgendamine), taaskasutus ehk varasemate kultuurivormide uued elud internetis, intertekstuaalsus, uudisfolkloor, elektrooniline hübriidsus, žanripiiride hägustumine, internetikultuuris valitsev visuaalsus (piltide, videote, animatsioonide loomine, vaatamine, kasutamine) (jn 2, 3, 4).

Alkoholivastane propagandaplakat. Pildil on kujutatud mees, kes ütleb alkoholile ei.
Joonis 2. Nõukogude folkloor, nt poliitiline huumor avaldab endiselt mõju nii Eestis kui ka Ida-Euroopas, tollaseid nalju taaskasutatakse intertekstuaalses internetipärimuses. Üks selliseid, mida pidevalt uutes seostes eestlaste vernakulaarsetes reageeringutes kohtab ja mida parodeeritakse, on kunstnik Viktor Govorkovi plakat “Нет!” (“EI!”), mis pärineb 1954. aastast.
Alkoholi pooldav propaganda. Loom ütleb alkoholile "jah".
Joonis 3. Nõukogude Venemaa alkoholivastasest reklaamist inspireeritud alkoholi pooldav propagandaplakat.
Alkoholi pooldav propaganda Eestis. Naine ütleb punasele veinile "jah".
Joonis 3. Ei! Ainult punast veini“ Õdede Sõnajalgade alkoholiprobleemi kajastus meedias (2013)

Read more

Berta: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas – tutvustab ligikaudu 80 rohkem ja vähem tuntud tähtpäeva. (Koost. M. Kõiva, L. Vesik, T. Särg)

Eesti kaasaegsete anekdootide kogu – Sisaldab u. 30 000 eesti netinalja 1996. aastast alates. (Koost. L. Laineste)

Eesti keerdküsimused. (Koost. P. Voolaid)

Eesti liitsõnamängud. (Koost. P. Voolaid)  

Eesti lühendmõistatused. (Koost. P. Voolaid) 

Eesti mõistatused –  Andmebaas kasutab ühist allikmaterjali eesti mõistatuste akadeemiliste väljaannetega (2001–2001). (Koost. A. Krikmann)

Eesti piltmõistatused. (Koost. P. Voolaid)    

Eesti regilaulude andmebaas – Sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm). Otsida saab kihelkonna, koguja ja kogumisaja järgi, laulutekstidest ja metaandmetest. (Koost. ERA regilauluprojektis osalejad). 

Eesti vanasõnad – Ligi 13 000 teksti esindavad kõigi teadaolevate eesti traditsioonis käibinud ja/või käibivate vanasõnatüüpide normaalvorme. Aluseks aastail 1980–1988 ilmunud teaduslik väljaanne „Eesti vanasõnad I-IV“. (Koost. A. Krikmann). 

Grafiti andmebaas. (Koost. P. Voolaid)

HERBA ehk etnobotaanika andmebaas – Sisaldab vanemate käsikirjaliste kogude andmestikku, otsitav märksõnade ja botaaniliste tunnuste järgi. (Koost. R. Sõukand ja R. Kalle) 

Hiiemäe, R., Kalda, M., Kõiva, M., Voolaid, P. 2020. Koroonakriisi rahvapärased väljendused Eestis: Folkloori taaskasutus kui toimetulekuviis. − Keel ja Kirjandus, 12, 1011−1032.

JUSTKUI ehk Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas – Sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi materjale. (Koost. A. Baran, A. Hussar, A. Õim, K. Õim)

Kõnekäänud ja fraseologismid – Sisaldab u. 25 400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad A. Õimu „Fraseoloogiasõnaraamatust“ (Tallinn, 1993). (Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjalisest rahvaluulearhiivist ja Eesti Keele Instituudi murdearhiivist, viimaste andmebaasi on kõnekäänukartoteegis leiduvate koopiate põhjal rajanud A. Baran, Tiit Konsand, K. Õim. Koost. A. Krikmann)

Laineste, L., Voolaid, P. 2016. Laughing across borders: Intertextuality of Internet memes. − European Journal of Humour Research, 4, 4, 26−49.

Laineste, L., Voolaid, P. 2019. Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis. − Mäetagused 77, 31–60.

Mõista, mõista, mõlle-rõlle – Temaatiline klassikaliste mõistatuste andmebaas. (Koost. A. Krikmann) 

Mängude andmebaas 

RADAR: Eesti kultuurilooline kaart – Interaktiivne pärimuspõhine materjal Eesti kultuuriloost. Kaardi peamiseks allikaks on Eesti folkloorne kohapärimus. Kohapärimuse – lugude ja legendidega konkreetsetest paikadest maastikul – abil on elanikud ennast sajandite vältel identifitseerinud oma lähimas ümbruskonnas ja kujundanud selle abil "meie-nemad" tunde, mis on oluline iga väiksemagi ühiskonna säilimiseks ning (enese)määratlemiseks. 

Rehepapp – rahvausundi ja muistendite andmebaas  

Söit, söit Sörve poole: Saaremaa folkloori veebikogumik –  (Koost. Õ. Pärtel, E. Koppel, J. Oras, E. Tuvi, R. Järv, E. Niit, A. Kupits, M. Karise, M. Maaker, O. Maaker). 

Viires, P. 2020. Uued loomevõimalused internetis. Märkmeid sotsiaalmeedia kirjandusest. − Methis Studia humaniora Estonica, 21, 26, 217−236.

Voolaid, P. 2014. Varateismeliste identiteet ja väärtused Facebooki ahelpostitustes. (Toim. M. Kõiva, E. Kalmre). Maailm ja multitasking.− Tänapäeva folkloorist; 10, 49−76. EKM Teaduskirjastus. Tartu.

References

Frank, R. 2011. Newslore: Contemporary Folklore on the Internet. University Press of Mississippi.

Howard, R. G. 2008. Electronic Hybridity: The Persistent Processes of the Vernacular Web. – Journal of American Folklore 121, 192–218.

Kalmre, E. 2010. Tüdrukute materjalikogudest ja eneseesitlusest Internetis rate.ee päevikute armastusjuttude näitel. (Toim. E. Kalmre). Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi laste- ja noortekultuurist. – Tänapäeva folkloorist, 8, 214−245. EKM Teaduskirjastus. Tartu.


Kõiva, M. 2010. Patsiendinarratiivid Internetis. (Toim. P. Paal). Inimene, tervis ja haigused. – Tänapäeva folkloorist, 9, 217−251. EKM Teaduskirjastus. Tartu

Tiidenberg, K. 2017. Ihu ja hingega internetis: Kuidas mõista sotsiaalmeediat? – ACTA Universitatis Tallinnensis: Soialia. TLÜ Kirjastus. Tallinn 

 

Categories: