Skip to main content

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eesti püsielanikkonna määratlemine muutunud keerulisemaks. Ühelt poolt töötavad Eesti elanikud rohkem välismaal ning teiselt poolt on kasvanud erinevad ajutiselt Eestis elavad rahvastikurühmad – tudengid, lühiajaliselt Eesis töötavad inimesed ja põgenikud. Viimastest on osa saanud Eestis varjupaiga, teised pole seda saanud või taotlenudki.  

Kõik see peegeldab tänapäeva avatud maailma, kus inimesed liiguvad järjest enam. Inimesi, kelle elu on seotud mitme riigiga, nimetatakse hargmaisteks. Diginomaadid on aga inimesed, kes saavad arvuti teel tööd teha ükskõik millises maailma otsas ning kes seetõttu pidevalt maailmas ringi liiguvad. Eestis elavate ja Soomes kas lühemalt või pikemalt töötavate inimeste arvuks on hinnatud kuni 50 000 inimest, kuid seda arvu on keeruline kinnitada. Tegemist on peamiselt ehituses töötavate meestega, keda tuntakse ka Kalevipoegade nime all. Noorte seas on populaarne ka lühiajaline töötamine hooajaliste põllutöötajatena Austraalias, kuid need arvud jäävad mõne tuhande piiridesse. Eestis omakorda õpib ligikaudu 5000 välisüliõpilast. Lühiajaliselt Eestis töötavate inimeste arv on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud ning nende koguarv on jõudnud 28 000-ni. Kõige enam on Eestisse tulnud ehitustöölisi Ukrainast. 

Categories: