Skip to main content

Tänapäeva nimekasutust iseloomustab kõige laiemalt võttes rahvusvahelisus. 

Eestis kasutatavate ees- ja perekonnanimede pilt on järjest mitmekesisem. 

Kontaktid maailmaga on tihedamad, olgu veebi kaudu või inimeste rohkema liikumise tõttu. Eestisse elama asunud paljude maailma keelte ja kultuuride esindajaid on meie igapäevaellu kaasa toonud uusi nimesid ning teinud tuttavaks erinevate isikunimemallidega. Eesnimede puhul võib täheldada  eri maade nimeedetabelite muutumist järjest sarnasemaks. (jn 1) 

Joonis kümnest kõige populaarsemast tüdruku- ja poisinimest 2021. aastal.
Joonis 1. Kümme kõige sagedamini antud tüdrukunime ja poisinime 2021. aastal (Annika Hussar, Sandra Sammler; Siseministeerium)

Kui Eesti kohanimesid hoiab eestipärasena kohanimeseadus, siis võõrapäraseid nimesid näeme rohkesti ettevõttenimede hulgas (näiteks Coop, Maxima). Osa neist firmadest on välismaist päritolu, ent taolisi nimesid valivad sageli ka kohalikud ettevõtted. Ettevõttenimede võistlusel tuuakse igal aastal omakorda esile ilmekaid eestikeelseid nimesid – näiteks 2022. aasta võistlusel võidutsesid Tikupoiss OÜ ja Sörmik. 

Järjest rohkem näeme kogu maailmas sulandnimesid. Neid luuakse  ka Eestis: näiteks Kumu – kunstimuuseum, Muba – Tallinna muusika- ja balletikool. 

Loomanimede puhul on tähele pandud, et kuna lemmikloomadest on saanud pereliikmed, pannakse neile järjest rohkem inimeste nimesid. Nii võib näiteks koera nimi olla Bella või Johnny ja kassil Villi. Ka see komme pole Eestile ainuomane, vaid levinud teisteski maades. 

Read more

References

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. (Toim. P. Päll; Koost. P. Päll, M. Raadik, Ü. Allsalu, K. Hallik, K. Kasemets, K. Koppel, M. Langemets, T. Leemets, S. Mäearu, T. Paet, G. Paulsen, L. Risberg, A. Tavast, M. Vaus. Eesti Keele Instituut. Tallinn 2022–  [eki.ee/teatmik/ (vaadatud 7.12.2022)]

Categories: