Skip to main content

Romad (mustlased) on väheseid nomaadliku eluviisiga rahvaid uusaja Euroopas. Paigarahvaks hakkasid nad muutuma alles 20. sajandil ja seetõttu on ajalooallikaid nende asustuse kohta napilt (jn 1).

Mustvalge pilt mustlastest.
Joonis 1. Mustlased Põltsamaa laadal 1910. aastal (AM _ 3563 F 3768, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2033814).

Esimene teade romadest Eestis pärineb 1533. aastast, kui Tallinna raad andis turbekirja Saksamaalt saabunud Clawes Rottenberchile. Püsivalt on romasid elanud Eestis alates 17. sajandist, kui neid siirdus siia Rootsist ja Poolast ning pärast Põhjasõda Venemaalt. Romad on sageli liikunud sõdade järel seoses piiride avanemisega uutele aladele. Eestlased hakkasid neid nende tõmmu jume järgi nimetama mustlasteks (vrd soome mustalaiset), kuid 21. sajandil on hakatud eelistama nimetust romad, mis lähtub nende enesenimetusest (rom ’inimene, mees’). Mustlaskeel (Romani chib) on suguluses indoeuroopa keelkonna India rühma keeltega, sh sanskriti ja uusindia keeltega. 

Read more

References

Ariste, P. 2012. Mustlaste raamat. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. – Töid antropoloogilise lingvistika vallast 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.

Lutt, R., Vaba, L., Viikberg, J. 1999. Mustlased. – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused,  rühmad ja killud. (Koost. ja toim. J. Viikberg). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 334–339. 

"Mustlase missioon". 2010. Dokumentaalfilm.  Režissöör Vahur Laiapea. 

Roht-Yilmaz, E.-L., Ross, A. 2019. Romad Eestis: minevik ja tänapäev. – Horisont, 6, 30−37. 

Ross, A. 2013. Eesti romade mitmekeelsus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Categories: