Romad (mustlased) on väheseid nomaadliku eluviisiga rahvaid uusaja Euroopas. Paigarahvaks hakkasid nad muutuma alles 20. sajandil ja seetõttu on ajalooallikaid nende asustuse kohta napilt (jn 1).
Esimene teade romadest Eestis pärineb 1533. aastast, kui Tallinna raad andis turbekirja Saksamaalt saabunud Clawes Rottenberchile. Püsivalt on romasid elanud Eestis alates 17. sajandist, kui neid siirdus siia Rootsist ja Poolast ning pärast Põhjasõda Venemaalt. Romad on sageli liikunud sõdade järel seoses piiride avanemisega uutele aladele. Eestlased hakkasid neid nende tõmmu jume järgi nimetama mustlasteks (vrd soome mustalaiset), kuid 21. sajandil on hakatud eelistama nimetust romad, mis lähtub nende enesenimetusest (rom ’inimene, mees’). Mustlaskeel (Romani chib) on suguluses indoeuroopa keelkonna India rühma keeltega, sh sanskriti ja uusindia keeltega.
