Eesti on elanikkonna hulgas kõneldavate emakeelte poolest mitmekesisem kui eales varem. 2021. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 243 eri emakeelt. Kui võrdleme esitatud arvu eelmiste loendusandmetega (2000. ja 2011. aastal vastavalt 109 ja 157 keelt), näeme, et kahekümne aastaga on siin põliselt kõneldud emakeelte või teise maailmasõja rändevoos siia jõudnud emakeelte kõrvale lisandunud üle saja „uue“ keele. Kuigi paljude uussisserändajate emakeeltel on Eestis vaid mõni või mõnikümmend kõnelejat, peegeldavad arvud muu maailma keelelise mitmekesisuse jõudmist siiagi. Esitatud arvud pole lõplikud, sest ei kajasta kõiki keelealal viibijaid (nt turiste, võõr- ja hooajatöölisi), kuid kelle emakeeltest saame keelekeskkondades ikkagi osa.
Emakeeltena kõneldakse Eestis nii siin pikalt kõneldud (vene ja saksa) kui ka lähinaabrite (läti, soome) keeli. Okupatsiooniperiood tõi Eestisse hulgaliselt muid emakeeli kõnelevaid elanikke endise Nõukogude Liidu aladelt. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on Eestis kõneldavate emakeelte arv kasvanud Euroopast või muu maailma eri paigust siia tööle või õppima tulnutega või on Eesti valitud elukohaks perekondlikel põhjustel. Elukohavahetust on kujundanud sõjad, kriisid ning maailma riikide sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus.
Kõige enam räägitakse Eestis emakeelena eesti, vene ja ukraina keelt. Kuigi rahvaloenduse järgi pidas ukraina keelt oma emakeeleks 12 431 Eesti elanikku, tuleb võtta arvesse seda, et rahvaloendus toimus 2021. aasta lõpus (jn 1), enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest on Eestis elukoha registreerinud ligikaudu 70 000 inimest. Siiski vajab täpsustamist, kui palju on nende seas ukraina, vene või teiste emakeelte kõnelejaid.
Eesti, vene ja ukraina keele järel kuuluvad suuremate kõnelejate arvuga emakeelte hulka veel soome, inglise, läti, saksa, valgevene, prantsuse ning hispaania. Sellega on esikümne seas nii Eestis pikema ajaloo vältel kõneldud lähinaabrite emakeeli kui ka Euroopa suurriikide keeli. Veel kümmekond aastat tagasi oli hispaania ja prantsuse keelel Eestis paarsada või sadakond kõnelejat, siis tänaseks on ka neid keeli emakeelena kõnelejate arv mitmekordistunud. Olulisel määral on tõusnud ka inglise keelt emakeelena kõnelejate arv.
Samuti on Eestisse jõudnud maailma suurkeelte kõnelejad. Ka nende keelte kõnelejate arv on viimasel kümnendil kasvanud: araabia keelt kõneleb emakeelena 628, hindi keelt 630, türgi keelt 742, urdu keelt 559, hiina keelt 419 Eesti elanikku. Eelmisel loendusel (2011) loendati mainitud keelte kõnelejaid mõnekümnest sajani.
Maakondade lõikes on keeleliselt mitmekesiseimad paljukeelne pealinn Tallinn ning Harjumaa, järgnevad Ida-Virumaa kui juba Nõukogude ajast oluline sisserändepiirkond ning Tartu (ja Tartu maakond) kui Lõuna-Eesti tõmbekeskus ning üha rahvusvahelisem ülikoolilinn. Väikseim on eri emakeelte arv Hiiumaal.
