Skip to main content

Eesti digitaalne tee iseloomustab tegevusi ja jõupingutusi, mis on viinud riigi 21. sajandi esimestel kümnenditel tasemele, kus Eestist räägitakse ülemaailmselt kui digitaliseerimise liidrist. Digitaliseerimine tähendab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendab ja töötleb suuremat osa kodanike, asutuste ja ettevõtete toimimiseks vajalikku teavet ja suhteid.

Digitaliseerimise lugu seostatakse sageli 1990. aastate alguse taasiseseisvumisega ning see protsess näitab otsuste jada, mille käigus eemalduti sovetlikust elu- ja töökorraldusest ning osati vältida sõltuvust ebasoodsast riigikorraldusest. Digitaliseerimise teel on mitu olulist vahepeatust. Need viitavad olulistele uuendustele, mis omakorda võimaldasid digielu valdkondi järjepidevalt laiendada ja süvendada. Aastatel 1991–2000 loodi eeldused, et kõik inimesed, ettevõtted ja riigiasutused saaksid turvaliselt ja tõhusalt kasutada tehnoloogilisi vahendeid oma asjade ajamiseks. Sel perioodil loodi turvaline detsentraliseeritud tehniline ja organisatsiooniline andmevahetusplatvorm riigiasutuste ja erasektori vahel (X-tee) ning ka isiku tuvastamise vahend (ID-kaart). Järgneval kümnendil hakati neid tehnoloogilisi võimalusi rakendama ning ellu viidi mitu üleilmset tuntust kogunud algatust (nt: e-valitsus, e-hääletamine, e-residentsus, e-maksuamet, registrite digitaliseerimine). Tänaseks on digieluga kaasa läinud/kohanenud suurem osa elanikkonnast ning paljudes eluvaldkondades toimub asjaajamine vaid digitaalses keskkonnas.

Kuigi digitaalse tee algusse arvatakse kuuluvat Eesti taasiseseisvumine, näitavad paljud andmed, et nende muutuste alused loodi palju varem. Ühiskonna valmidust digitaalsele teele asuda iseloomustavad väärtused ja tõekspidamised. Digiteed toetavad väärtused ja tõekspidamised, sealhulgas hariduse olulisus, kujunesid mitme põlvkonna vältel ja säilitasid oma rolli ka nõukogude okupatsiooni tingimustes. Ilma laialdaselt levinud tõekspidamisteta oleks olnud keeruline jõuda digitaalsete algatusteni.

Kultuurilisest vaatenurgast on Eesti rahvuskultuuriline taust pigem maskuliinse kui feminiinse loomuga. See tähendab, et edu, saavutused ja ülesannetele orienteeritus on olulised edasiviivad jõud. Just maskuliinsed väärtused toetavad edu ja uuendusi. Eesti digitaliseerimise teel selgub, et need tõekspidamised aitasid eemalduda varasemast ühiskonna korraldusest ning soodustasid teadmiste rakendamist ja uudsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ühiskonna tõekspidamised lõid soodsa pinnase insenerliku mõtteviisi elluviimiseks. Individualismi ja kollektivismi vaatenurgad näitavad, kuidas indiviidikesksus ja kollektiivse harmoonia püüdlused kujundavad käitumismustreid. Individualistlikud tõekspidamised lõid soodsa pinnase infotehnoloogia valdkonna tegevusvabadusele ning kasutajakeskse mõtteviisi domineerimisele. Eesti läbipõimunud kogukond loob hea aluse vajaliku usalduse jaoks. Mõõdukas kollektivism oli oluline, kuna see aitas osapooltel mõista, et käitumisviiside ühtlustamine on digilahenduste laialdaseks rakendamiseks vajalik. Digiteel mängivad olulist rolli usaldus ja koostöö, eriti avaliku ja erasektori huvides ja eesmärkides. Eesti kultuuri iseloomustab väike võimukaugus, mis ei lase hierarhilistel suhetel domineerida. Seega võib öelda, et koostöö sisu on tähtsam kui võimusuhetele allumine.

Digitaliseerimise loo algusaegadest saab välja tuua terve rea kangelasi, olulisi inimesi, kelle roll hakkab nüüd juba ununema. Digitaliseerimise alase teadmuse loomisel mängis olulist rolli akadeemik Nikolai Alumäe (1915–1992, jn 1), kes rajas Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi ja oli esimese Eestis ehitatud elektronarvuti projekti algataja. Tema suunas ka 1960. aastatel lootusandvaid noori (nt Boris Tamm, Ülo Jaaksoo, Enn Tõugu) õppima Venemaale, kus sellel ajal oli väga tugev võimekus küberneetika valdkonnas. Hiljem jätkasid Boris Tamm ja Ülo Jaaksoo juhtidena Küberneetika Instituudi arendamist. Ülo Jaaksoo panus on eriti silmapaistev seoses AS Cybernetica loomisega, mis säilitas kompetentsi, mis oli loodud Küberneetika Instituudis, kuid suutis seda rakendada uutes turumajanduslikes tingimustes. Just As Cybernetica on olnud Eesti digi-riigi kontseptsiooni tehnoloogiliste aluste rajaja.

Must-valge pilt kolmest mehest. Pildil: Nikolai, Vladimir ja Leo Alumäe.
Joonis 1. Nikolai, Vladimir ja Leo Alumäe (ETMM _ 10052 M 44:1/39:8, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3704134).
Categories: