Reet Hiiemäe

Massimeedia ja kiire infolevik avaldavad tänapäeval pärimusele ühtlustavat mõju, kuid kindlasti pole see absoluutne.

Internetisuhtlusele on omased tavasuhtlusest erinevad kuuluvuse ja kollektiivsuse vormid ning üks samaaegselt nii individuaalset (ehk originaalsusega eristuda püüdvat) kui rühmaidentiteeti väljendavaid mooduseid on kasutajanime valik erinevates veebikeskkondades.

Rahvausundis täheldatav mõningane mitmekesistumine seoses ristiusu mõjudega, kuid osalt on see pigem vormiline.

Eesti rahvausundi üks tunnusjooni on usk paljude vaimude ja haldjate olemasolusse, kellel puudub selge omavaheline alluvusvahekord.

19. sajandil ja osalt juba varem usundiline pilt Eestis mitmekesistus. Suhestumine uute usuvooludega kajastub mõnevõrra ka rahvapärimuses ja omaaegsetes hoiakute kirjeldustes, mis jõudsid näiteks omaaegsete ajalehtede veergudele. Juba 18.

Perioodile 1225–1500 on iseloomulik kristliku õpetuse levitamine Eestis ning sellega seostuv teadmusvahetus germaani ja Skandinaavia päritolu vaimulikega. Nagu allikatest (nt juba varasem, 12.

Põllumajanduse kollektiviseerimine lõhkus suurel määral senise talumajapidamistel põhineva elulaadi. Sellega seoses kasvas ka rahvastiku liikuvus.