Enamik enne Teist maailmasõda Eestis rännelnud mustlastest oli siia saabunud 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel Lätist, seetõttu räägiti Eestis ülekaalukalt nn Läti mustlasmurret. Ida-Eestis elanud kümmekond peret pärines Venemaalt. Mustlased on keelte alal üldiselt andekad ja enamasti mitmekeelsed. Läti mustlased oskasid ka eesti keelt, Vene mustlaste seas oli selliseid mõni üksik. Nõukogude ajal harjuski osa mustlasi sellega, et eesti keelt osata pole vaja.
1934. aastal loendati Eestis 766 ja 1941. aastal 743 (paikset) mustlast. Kuna osaliselt rändleva rahva üle on täpset arvestust pidada raske, siis hinnanguliselt võis siin enne sõda elada tuhatkond mustlast. Neid kõiki tabas rängalt Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon. Tollasest rahvusrühmast pääses eluga vaid 10% ümber. Pärast sõda ilmusid Eestisse uued mustlased Venemaalt ja Lätist ja moodustasid siinse kogukonna põhituumiku.
