Liigu edasi põhisisu juurde

Nimede kihistused

1500–1850
  • Kultuur
    Uusaeg

16. sajandi teisest poolest alates on olemas põhjalikumad nimesid sisaldavad loendid. Pärast Liivi sõda seadsid uued võimud – Poola, Rootsi ja Taani –,  oma Eestis asuvate valduste üle sisse täpsema arvestuse. Säilinud on vakuraamatuid, revisjonide materjale, adramaarevisjonide materjale Põhjasõja-järgsest ajast ja hingeloendeid, neist viimane aastast 1858. Põhiline ainestik, mis neis leidub, on mõisa- ja külanimed, samuti on kirja pandud talupojad. 17. sajandi teisest poolest on kasutada ka üksikasjalikumat kaardimaterjali. 

Vaadeldavasse perioodi jääb mitu olulist sündmust, mis mõjutasid nimepilti. Nimetagem neist mõned: 1) Liivi sõda (1558–1583), 2) Põhjasõda (1700–1721), ja 3) mõisamaade kruntimine 19. sajandi keskpaigast alates. 

Eestlaste tüüpiliseks isikunimemalliks kinnistus 16. sajandiks omastavaline lisanimi + kristlik eesnimi nagu näiteks Matsi Andres. See püsis stabiilsena pikalt, kuni 19. sajandi esimesel poolel hakati talurahvale perekonnanimesid panema. 

Uuri ja vaata lisaks

Süvene

2016. Eesti kohanimeraamat. Tallinn.

Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg, J.  2020. Eesti murded ja kohanimed (3. trükk) 

Kategooriad: