Перейти к основному содержанию

Ajalooallikatesse on läänemeresoome rahvaste muinasaja lõpu isikunimed jõudnud XIII sajandiga alanud perioodil. Vanade isikunimede käibelt kadumine meeste individuaalnimedes oli aeglane muutus. On jälgitav erinev kadumise kiirus linnakodanike ja linna lihtrahva hulgas, keskuse lähedal paiknevates ja perifeersetes maakohtades. Kogu protsess kestis XVI sajandi keskpaigani. Naisenimede kohta leidub väga vähe tõendatud näiteid – nende kadumine oli kiirem. 

Tänasele teadmisele läänemeresoome isikunimede sõnavaralise sisu ja struktuuri kohta pani aluse Detlef-Eckhard Stoebke (jn 1). 

 

Tabel muinasaegsetest nimedest
Joonis 1. Läänemeresoome isikunimede levinumad koostiselemendid D.-E. Stoebke (1964) järgi

Stoebke uuris põhjalikult isikunimede struktuuri ning tegi kindlaks, et see võis koosneda ühest elemendist, näiteks *Meeli; häälikuliselt varieeruvast lõpuosast (jälg sufiksist?), näiteks *Toiva~Toivo~Toive; elemendi ja tajutava sufiksi kombinatsioonist, näiteks *Vihti-mas, *Lempi-ttu; kahe elemendiga liitnimest, näiteks *Auva-lempi, *Kauka-päivä. 

Levinumad elemendid võisid esineda mõlemas positsioonis, nt *Meeli-toivo, *Hüvä-meeli. Liitnimed on struktuurilt väga sarnased muinasgermaani isikunimedega, nt *Frid-richi, *Richi-hard. Nendest elementidest püsis *Meeli kõige kauem Põhja-Eesti talupojanimedes ja *Lempi Lõuna-Eesti omades. 

Viljo Nissilä kritiseeris Stoebket germaanipärase nimemudeli esiletõstmise pärast, väites, et Stoebke materjalikogu on tasakaalustamata ning läänepoolse, eriti Liivimaa materjali kõrval on vähe idapoolse läänemeresoome ainest. Tegelikult ei tõsta Stoebke liitnimesid esile − neid esinebki vähem kui muid struktuuritüüpe, samas leidub neid kogu läänemeresoome keeleala allikates, idas kuni Novgorodi tohtkirjadeni. 

Võimalikest muinasgermaani mõjudest nimesüsteemile on Janne Saarikivi  väitnud, et mõned elemendid võiksid olla isikunimistusse sugenenud tõlgetena, nt *Päiva- (vrd *Dag-) ja *-neuvo (vrd *-rat). 

Üldvaates on läänemeresoome nimeelementide semantika täiesti teine kui germaanlastel. Tähendused ’armastus’, ’rõõm’, ’meel’, ’veetlevus’, ’lootus’ domineerivad mõjuvõimu soovivate tähenduste üle ja sõjakad tähendused puuduvad sootuks. Semantika võrdlust muinasbalti isikunimedega ei ole tänapäevani tehtud. 

Viimasel ajal on edu saavutatud asustusajaloo selgitamisel läänemeresoome isikunimistu abil. Vastupidine idee – leida kohanimedest lisa läänemeresoome isikunimede sõnavarale – on üle sajandi vana, kuid pole osutunud eriti viljakaks. Stoebke koostatud pilti lisandub detailseid täpsustusi, nt et *Meeli-nimede kõrval on olnud kasutuses algupäraselt sufiksilised *Mäle-nimed, mis on aluseks paljudele Mäle- ja Mäli-algulistele külanimedele. 

Read more

Raunamaa, J. 2019. Pre-Christian Finnic anthroponyms in Finnish village names. – Onomastica Uralica, 12, 121–135. 

Saarikivi, J. 2007. Finnic personal names on Novgorod birch bark documents. Topics on the ethnic, linguistic and cultural making of the Russian North (Toim. J. Nuorluoto). – Studia Slavica Helsingiensia, 196–246. 

Saarikivi, J. 2017. The spread of Finnic pre-Christian anthroponyms in toponyms. Personal name systems in Finnic and beyond. (Toim. T. Ainiala, ja J. Saarikivi). – Uralica Helsingiensia, 12. Suomalais-Ugrilainen Seura. 

Saarikivi, J. 2019. Finnic names of Pre-Christian deities and mythological heroes reconsidered. Ettekanne konverentsil „Personal names and Cultural Reconstuctions“

 

 

References

Kuzmin, D. 2018. Женские дохристианские имена карелов. In Материалы I Международной научно-практической конференции "Притяжение Севера: язык, литература, социум" (Vol. 1, pp. 543-549). (Международная научно-практическая конференция "Притяжение Севера: язык, литература, социум".). Петрозаводский государственный университет. Nissilä, V. 1965. Tutkimus itämerensuomalaisesta henkilönnimistöstä. – Virittäjä 69, 78–89. 

Mägiste, J. 1929. Eestipäraseid isikunimesid. – Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVIII. Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, Tartu. 

Roos, E. 1976b. Eesti muistsed liittüvelised ja tuletuslikud isikunimed. – Keel, mida me uurime, 120–130. (Kogunud. M. Mäger). Valgus, Tallinn.

Selart, A. 2016. New Faith and New Name? Crusades, Conversion, and Baptismal Names in Medieval Baltics. – Journal of Baltic Studies, 47, 179−196. 

Stoebke, D.-E. 1964. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien. Band IV. Leibniz-Verlag, Hamburg. 

Categories: